Erinevus lehekülje "Ajurünnak" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{liita|Ajurünnak}}
{{keeletoimeta}}
{{vikinda}}
'''Ajurünnak'' on rühmaviisiline meetod ideede leidmiseks ja nendest parimate valimiseks.
==Ajurünnaku tulemuslikkus==
 
===Ajurünnaku meetodi puudused===
EnamusEnamik uuringuid näitab, et inimesed genereerivad grupis '''[[ajurünnak|ajurünnaku]]''' käigus kokkuvõttes vähem ideid võrreldes sellega, kui nad genereeriksid ideid üksinda. Näiteks Mullen jt. tõid 1991 oma uurimuses välja, et ajurünnaku kirjanduses on tavapärane leid, kus nominaalsete gruppide (üksikisikutest, kes genereerisid ideid üksinda, kokku pandud grupp) tulemused ületavad omavahel suhtleva grupi omi <ref name="Lambertus">Jones, E.E., Lambertus, J.D., (2014). Expecting Less From Groups: A New Perspective on Shortcomings in Idea Generation Groups. ''Group Dynamics:Theory, Research and Practice, Vol 18, No. 3.'' Lk 237-250</ref>.
 
Levinud seletused taolistele grupiprotsesside puudujääkidele on:
Kõik need seletused eeldavad viga protsessis või puudujääke osalejate motivatsioonis, kuid lisaks mängib rolli ka see, et inimestel on erinevad ootused tulemustele sõltuvalt grupi suurusest <ref name="Lambertus" />. Tegu pole samas eelnevate põhjenduste ümberlükkamisega vaid täiendava aspektiga ehk kõik need võimalikud seletused võivad esineda nii eraldi kui ka kõik koos.
 
===Ootuste mõju ajurünnaku tulemustele===
Jones ja Lambertus viisid 2014 <ref name="Lambertus" /> läbi kaheosalise uuringu, kus esimeses osas püstitati järgmised hüpoteesid: A) mida rohkem inimesi koos töötab, seda kõrgemat summaarset produktiivsust osalejad ootavad; B) mida rohkem inimesi koos töötab, seda väiksem on ideede arv inimese kohta kokkuvõttes. Teises osas kontrolliti, et kas inimeste ootused ka reaalselt võimaldavad ennustada tegelikku tulemust.
* Ootused ja tegelikkus korreleeruvad statistiliselt olulisel määral positiivselt - mida kõrgemad on ootused, seda rohkem ideid.
 
===Täiendavad tulemuslikkuse mõjutajad===
'''Grupiliikmete tuju''' - Jones ja Kelly (2009) näiteks näitasid enda eksperimendiga <ref name="Kelly">Jones, E. E., Kelly, R., (2009). No pain, no gains: negative mood leads to process gains in idea-generation groups. ''Group Dynamics: Theory, Reasearch, and Practice, Vol 13, No.2.'' lk 75-88</ref> et teatud situatsioonides on edukamad ideede genereerijad hoopis grupid. Nende eksperiment pani kokku 3- liikmelised meeskonnad, mis pidid fiktiivsele ettevõttele loosungeid koostama, kuid said eelnevalt kas positiivse või negatiivse kohtlemise (filmiklipid) osaliseks. Antud uuring tõestas, et grupid võivad ideede genereerimise juures olla produktiivsemad kui indiviidid eraldi. Negatiivse kohtlemise osaliseks saanutel võis olla lihtsam grupiga olukorrast välja tulla ja olla produktiivsed, aga üksikisikutel puudus sellises olukorras teiste toetus, mis võib näidata seda miks grupp oli edukam.
 
*[[Elektrooniline ajurünnak]]
*[[Sünkroonne ajurünnak]]
 
[[Kategooria:Koostöö]]
116 917

muudatust