Zygmunt II August: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|thumb|right|Zygmunt II August]]
'''Zygmunt II August''' (ka '''Sigismund August''', leedu keeles ''Žygimantas Augustas'' ([[1. august]] [[1520]] – [[7. juuli]] [[1572]]) oli [[1529]]. aastast [[Leedu suurvürst]], sai [[Poola
==Leedu suurvürstina==
12. rida:
==Poola kuninga ja Leedu suurvürstina==
Pärast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile Zygmunt II Augustina ning salajane, Leedus sõlmitud abielu Barbara Radziwiłłównaga sai teatavaks ning šlahta kuulutas selle [[mesallianss|mesalliansiks]]. Mässulisele šlahtale, kes oli juba hakanud magnaadiperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria Habsburgide õukond ning Zygmunt II Augusti enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva ([[31. oktoober]] 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viiivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu.
[[Pilt:Irp1569.jpg|pisi|Rzeczpospolita (1569), [[Lublini unioon]]i järel]]
Teisel maapäeval [[1550]] kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. [[7. detsember|7. detsembril]] [[1550]] krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri, [[süüfilis]]esse, ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmunt II Augustit sõlmima [[1553]]. aastal kolmanda, puhtpoliitilise abielu [[Austria ertshertsog]]itar Katharinaga, Zygmunt II Augusti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama [[Itaalia]] linna [[Bari]]sse, kust ta pärit oli, ning suri seal [[1557]]. aastal.
[[File:Cranach the Younger Catherine of Austria.jpg|pisi|Austria Katharina]]
18. rida:
==Sisepoliitika==
Zygmunt II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide ([[katoliiklased]], [[luterlased]] ja [[kalvinistid]]) vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-Katoliku Kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.
==Välispoliitika==
{{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
32. rida:
Elu lõpul elas Zygmunt alaliselt mitte [[Krakow]]is, vaid [[Knyszyn]]i lossis, kus ta ka suri.
Zygmunt II Augusti (1520–1572), vanem õde [[Isabella Jagiellonca]] (1519–1559) abiellus [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] esimese naise Barbara vanema venna [[János I Zápolya]]ga ja sai Ungari
Teine õde [[Sophia Jagiellonca]] (1522–1575) abiellus [[Brunswick-Lüneburg]]i hertsogi [[Heinrich V (Brunswick-Lüneburg)|Heinrich V]]-ga, kuid lapsi ta ei saanud.
38. rida:
Pärast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas õde [[Anna Jagiellonca]] (1523–1596), kes abiellus [[Stefan Batory]]ga, aga temagi ei saanud lapsi.
Neljas õde [[Katarina Jagiellonca]] (1526–1583) abiellus [[Soome hertsog]]i, hilisema Rootsi kuninga [[Johan III]]-ga ja temast põlvnesid nii Poola kui Rootsi kuningad.
==Välislingid==
{{Commons|Sigismund II August of Poland}}
| |||