Erinevus lehekülje "Olev Mikiver" redaktsioonide vahel

lisa + viited
P (sõnaviga)
(lisa + viited)
'''Olev Mikiver''' ([[11. juuli]] [[1922]] [[Loksa]] – [[3. juuli]] [[1994]] [[Malmö]]) oli väliseesti [[maalikunstnik|maali]]- ja [[teatrikunstnik]] ning [[graafik (kunstnik)|graafik]].
 
== Elukäik ==
Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik Eerik Haamer. Olev Mikiver kuulus nende noorte mehe hulka kes läksid vabatahtlikult kaitsma Soomet ("Soome vabaduse ja Eesti au eest") 1943.a. Talvesõja ajal, mistõttu oli hiljem ohtlik kodumaale naasta. Ta põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. Esimene aeg Rootsis töötas ta [[Stockholm]]is klaasplastikavalmistajana ja filmiateljee Sandrews'is dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunsitõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses [[Académie Libre]]s ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is. [[1954]] abiellus [[Marju Mikiver|Marju Mägistega]] ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalijana ja [[stsenograafia|stsenograafina]]. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30-le etendusele, s.h.Tšehhovi "Onu Vanja", Prokofjevi "Petja ja hunt" jt.
Olev Mikiver on sündinud Loksal kellasepa perekonnas.<ref name=":0">Vello, Meri mets ja – sõda – [[Välis-Eesti]], 29.11.1968</ref> Oli juba kooliajal kooliajakirja illustraator ning harjutas kätt [[Linoollõige|linoollõikega]].<ref name=":0" /> Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik [[Eerik Haamer]]. Et pääseda saksa mobilisatsioonist põgenes Olev Mikiver 1943. aastal purjepaadil Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Karjalas toimunud, osaledes muuhulgas Viiburi kaitsmislahingutes. Mikiver pöördus koos soomepoistega kodumaale tagasi ning osales lahingutes Emajõe ääres. Põgenes Saaremaalt päästejaama paadiga Rootsi, kus veidi enne Gotlandi rannikut elas läbi laevaõnnetuse.<ref name=":0" />
 
Aastatel 1944-1954 elas ta [[Stockholm]]is ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunstiõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses Stockolmi Vabaakadeemias ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is.<ref>Jermu, Kunstnik ja ta minevik. Kõnelus Olev Mikiveriga - Eesti Päevaleht (Rootsis), 14.11.1968</ref>
 
[[1954]] abiellus [[Marju Mikiver|Marju Mägistega]] ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalija ja [[stsenograafia|stsenograafina]]. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev Mikiver seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30-le etendusele, seal hulgas [[Tšehhov|Tšehhovi]] "[[Onu Vanja]]", [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "[[Petja ja hunt]]" jt.
 
== Looming ==
Mikiveri loomingus on kolm suurt teemat: sõda, meri ja mets. Tehnikatest eelistas ta õlimaali ning [[tempera|temperat]].
 
Varast maaliloomingut on mõjutanud [[sürrealism]] kuid ka [[ekspressionism]], millega oli segunenud ka [[kubism]]. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti [[avangardist]], kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja [[abstraktsionism]].
 
1980-ndatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Tema maale iseloomustavad värvid ja jõulisus. Puhtad ja kindlad jooned oli ta kaasa saanud oma graafilisest väljaõppest.
 
On teinud kaanekujundusi [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandeile. Näiteks illustreerinud kaaneümbrised tuntud Eesti eksiilkirjanike - [[Bernard Kangro]], [[Arvo Mägi]], [[Valev Uibopuu]] raamatutele jt. Teinud kaastööd ajakirjale [[Mana (ajakiri)|Mana]]. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos [[Ervin Pütsep]]aga [[mosaiik]]e.
 
Avaldas ajalehe [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. Tema sõber [[Ilmar Laaban]], kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi - eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis - "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri".
 
Tema teoseid leidub nii [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] kui [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumi]] kogudes.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
Varast maaliloomingut on mõjutanud [[sürrealism]] kuid ka ekspressionism, millega oli segunenud ka kubism. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist, kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja [[abstraktsionism]]. Tänapäeval on ta kunst esindatud nii Tallinna kui Tartu Kunstimuuseumites. 1980-ndatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Värvid, stiilipuhtus ja jõud iseloomustasid tema maale. Puhtad ja kindlad jooned oli ta saanud kaasa oma graafilisest väljaõppest. On teinud kaanekujundusi [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandeile kus ta illustreeris kaaneümbrised mõnedele hästi tuntud Eesti eksiilkirjanike raamatutele - Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jt. Teinud kaastööd ajakirjale [[Mana (ajakiri)|Mana]]. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos [[Ervin Pütsep]]aga [[mosaiik]]e. Avaldas ajalehe [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. TTema sõber Ilmar Laaban, kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi - eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis - "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri".<br>
{{JÄRJESTA:Mikiver, Olev}}
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]]