Erinevus lehekülje "Pruunkaru" redaktsioonide vahel

Lisatud 43 baiti ,  5 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 212.119.135.42 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
P (Tühistati kasutaja 212.119.135.42 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.)
'''Karu''' ehk '''pruunkaru''' (''Ursus arctos'') on [[karulased|karulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[karu (perekond)|karu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv loomaliik.
 
Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu [[omnivoor|kõigesööja]] ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
 
Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest.
== Levik ja arv ==
 
Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-AmeerikasAmeerikast, EuraasiasEuraasiast ja Põhja-AafrikasAafrikast. Nad elasid kogu Põhja-AmeerikaAmeerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elasid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]].
 
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru leviala ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il.