Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi, see aga andis inseneridele aega, et täiustada süsteeme.<ref>{{cite news |title=Telescope Is Set to Peer at Space and Time |first=John |last=Wilford |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C0CE3D6153AF93AA35757C0A966958260&sec=&spon=&pagewanted=all |work=The New York Times |date= 9. aprill 1990 |accessdate= 19. jaanuar 2009}}</ref> Vahepeal hoiti teleskoopi puhta [[lämmastik]]uga täidetud ruumis ja ainuüksi tema säilitamine maksis umbes 6 miljonit [[USA dollar]]it kuus. Samal ajal sai teleskoobi juures sooritada mõningaid teste ja mõningaid [[seadis]]eid rikkekindlamatega asendada.

Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 2–410 miljardit dollarit (20072010. aasta seisuga).<ref>{{cite web |url=http://www.nasa.gov/pdf/499224main_JWST-ICRP_Report-FINAL.pdf |title=James Webb Space Telescope (JWST) Independent Comprehensive Review Panel (ICRP) Final Report |page= 32 |publisher=NASA |accessdate= 4. september 2012 |format=PDF}}</ref>
USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.

Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. [[18. detsember|18.]]–[[28. detsember|28. detsembril]] [[1995]] [[Suur Vanker|Suure Vankri]] [[tähtkuju]]s tehtud [[Universum]]i süvavaatel võib näha üle 1500 <ref name="Ferguson2000b">Ferguson et al. (2000b)</ref> [[galaktika]]. [[1998]]. aasta oktoobris tehti samasugune pilt taeva lõunapooluse läheduses [[Tuukan (tähtkuju)|Tuukani]] tähtkuju suunas. [[2003]]. aasta septembris alustati Hubble'i ülisüvavälja (''Hubble Ultra Deep Field'') tegemist; pärast 1 miljoni [[sekund]]i pikkust ja 800 kaadrist koosnevat summaarset [[säriaeg]]a lõpetati projekt [[16. jaanuar]]il [[2004]]. Ülisüvavaate väli asub taevas [[Ahi (tähtkuju)|Ahju]] tähtkujus, [[Orion (tähtkuju)|Orioni]] tähtkujust lõunas. Pildistatud taevaala suurus oli ligikaudu kümnendik [[Kuu]] läbimõõdust, sellelt on leitud üle 10 tuhande galaktika. Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.

Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. kuigiKuigi pildid olid teravamad, kui maapealsetel teleskoopidel ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.

Komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratoy direktor tegeles probleemi väljaselgitamisega sihikindlalt. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud-pandud– seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3mm3 mm väljas. Algse lihvimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) kahte tavalist ''null corrector'''it, kuid tootmise viimasel etapil asendusid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis tuvastasid viga, kuid neeidvigu ei võetud arvesse, sest arvati, et ekstra ehitatud seade on täpsem.<ref>Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."</ref>

Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hoodlamismissioonehooldamismissioone. KuiguKuigi Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli oli seda võimatu vahetada orbiidil ning liiga kulukas, et teleskoob tagasi maapeale tuua. Fakt, et teleskoop oli disainitud täpselt vale kujuga pani see meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. Aastal 1993 lisati uus komponent teleskoopi, mismille töötastööpõhimõte oli nagu prillidprillidel, et parandada ebamäärasust.<ref>Chaisson, Eric (1994). ''The Hubble Wars; Astrophysics Meets Astropolitics in the Two-Billion-Dollar Struggle Over the Hubble Space Telescope.'' Harper Collins. ISBN 0-06-017114-6, p. 184.</ref><ref>{{cite journal |journal=Popular Science |url=http://books.google.com/?id=lQEAAAAAMBAJ&lpg=PA72&pg=PA72#v=onepage&f=false |title=The Trouble with Hubble |first=Arthur |last=Fisher |page=100}}</ref>

Esimene STCcl-i direktor [[Riccardo Giaoccini]] kuulutas 1986. aastal, et plaanib pühendada osa oma direkori oleku ajast lubades amatöör astronoomidel kasutada teleskoopi. Kogu aeg, mis ta võimaldas oli mõni tund tsüklist, kuid seesellegipoolest tekitas suursee suurt huvi nendeamatööride seas. <ref>{{cite web |url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1992/1992/23/text/ |title=Amateur Astronomers Will Use NASA's Hubble Space Telescope |publisher=STScI |date=10. september 1992 |accessdate=26. aprill 2008}}</ref>

Amatööride avalusedavaldused vaatas üle amatöör astronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskoopikosmoseteleskobi ainulaadseid võimalusi. KokkuAastatel 1990-97 said teleskoobikasutuseks aega kokku 13 amatöör astronoomi aja teleskoopi kasutada, mis võtsid aset aastatel 1990-1997. Pärast seda vähendati STScl-is eelarvet, mis ei võimaldanud enam amatöör astronoomidel teleskoopi kasutada ning rohkem poleamatöörprogramme läbiläbiviidud viidud amatöör programmepole.

HublleHubble'i teleskoop tähistas 24. aprillil 2010. Et mälestada seda sündmust avaldasid NASA, ESA ja Kosmoseteleskoobi instituut (STScl) pildi [[Carina Nebula]]-st.

VarastelKaheksakümnendate 80-ndatelalguses pidasidkogunesid NASA ja STScl nelineljale arutlustarutlustele, et välja selgitada peamised projektid, millega tegelema hakatakse. Need projektid olid teaduslikult tähtsad ning vajasid rohkemat teleskoobi kasutust. See garanteeris, et valitud projektid saaksid varem valmis, juhul, kui teleskoop peaks rikki minema.