|
Peale Uue Testamendi allikate Jeesuse vanemate kohta ajaloolised andmed puuduvad, sest uurijate valdava arvamuse järgi sõltuvad kõik hilisemad allikad Uuest Testamendist. Nende olemasolu ja nimesid Maarja ja Joosep peab valdav enamik ajaloolasi siiski algseteks.
Maarja oli Uue Testamendi järgi [[Anna]] ja [[Joakim]]i tütar. Maarja elas pärast Jeesuse tapmist [[apostel Johannes]]e juures.
==Nimi==
Ka [[islam]]is on Jeesuse ema tuntud [[Maryam]]i (مريم) nime all.<ref name="bauschke">Martin Bauschke. ''Der Sohn Marias. Jesus im Koran,'' Darmstadt 2013. lk 22j.</ref>
[[Kristlus]]es kasutatakse Maarja kohta ka väljendeid ''Neitsi Maarja'', ''Jumalaema'', ''Püha Maarja'', ''Ikkaneitsi'', ''[[Jumalasünnitaja]]''.
== Maarja Uues Testamendisülevaade==
[[Pilt:Basilika Seckau, Engelskapelle, Fresko "Seckauer Apokalypse" von Herbert Boeckl, 1952-1960, 11.JPG|pisi|[[Herbert Boeckl]]. [[Naine, riietatud päikesesse]] ([[apokalüptiline madonna]], [[Johannese ilmutus]] 12:1-18). [[Fresko]] "Seckau apokalüpsis" [[Seckau basiilika]] Inglikabelis, 1952–1960.]]
[[Evangeelium]]ides ei esitata Jeesuse ema [[biograafia]]t, vaid temast räägitakse seoses [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] [[kuulutamine|kuulutamise]] raamesega. Ta figureeribesineb vähestes [[kirjakoht]]ades, enamasti kõrvaltegelasena. Enamikus Uue Testamendi raamatutes teda ei mainita. Uues Testamendis tema kohta öeldu ajaloolisus on vaieldav.
[[Uus Testament|Uue Testamendi]] tekstides on eri arusaamad Maarja rasestumisest ning sünnitamisest. Probleem Jeesuse sünniga on seotud sellega, et ühes lauses on koos teave noore naise rasestumisest ja sünnitamisest. [[Riho Saard]] arutab teose ''Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani ''(2013) alguses võimalusest, et Maarja magas preestriga ja seetõttu käis 12. aastane [[Jeesus]] teda templis otsimas. Antiikaja lõpu rabide kirjanduses on pakutud võimalust et Jeesuse pärisisa oli roomlane aga see võis olla kaei mõniklapi nimekaimajaliselt. [[Algkristlus|Algristlased]] pidasid Joosepit Jeesuse pärisisaks ja see oli kooskolaskooskõlas tollase perekonnaõigusega.
Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et neitsisünnituseProbleemne Jeesuse neitsisünni arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. MõteTeave, et neitsinoor naine rasestub ja sünnitab on koos ühes lauses , koosmis tekitab eksliku ettekujutuse võimaluse nagu neitsi sünnitaks. Luuka evangeeliumisevangeeliumi (1:31) järgi: ''Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus''. Matteuse evangeeliumis (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on enne Joosepiga kooselamist rasedaks jäänud.{{lisa viide}} ▼Jeesuse lapsepõlvelugudes ([[Luuka evangeelium]]i ja [[Matteuse evangeelium]]i esimeses kahes peatükis) räägitakse Maarja osast [[Iisraeli rahvas|Iisraeli rahva]] [[õndsuslugu|õndsusloos]]. Maarjat nimetatakse [[kihlus|kihlatud]] naiseks. Luuka evangeeliumi (1:26–38) järgi külastas teda [[ingel]] [[Gabriel]], kes tervitas teda kui armuleidnut (κεχαριτωμένη, ''kecharitōménē'', passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (''charitō''; 'teen meeldivaks') ning kuulutas talle, et ta toob ilmale Iisraeli rahva oodatud [[messias|messia]] ja [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] ([[Maarja kuulutus]]): ''Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli [[Galilea]] külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: "Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!" Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." Aga Maarja küsis inglilt: "Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud? Ja ingel vastas talle: "Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane [[Eliisabet]] on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest.'' [[Matteuse evangeelium]]is (1:18-25) kujutatakse neid sündmusi valdavalt Joosepi vaatepunktist: ''Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.''
Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaste mõtet, et Jeesus sai Jumala Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. HelleniteHellenismi müüditraditsioonimüüditraditsioonide ja idamaade kultuste mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam.{{lisa viide}} ▼== Neitsistsünd ==
▲Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et neitsisünnituse arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. Mõte, et neitsi rasestub ja sünnitab on ühes lauses koos Luuka evangeeliumis (1:31): ''Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus''. Matteuse evangeeliumis (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on enne Joosepiga kooselamist rasedaks jäänud.{{lisa viide}}
▲Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaste mõtet, et Jeesus sai Jumala Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. Hellenite müüditraditsiooni mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam.{{lisa viide}}
== Maarja surm ja taevassevõtmine ==
Neitsi Maarja elas pärast Kristuse ristilöömist [[apostel Johannes]]e juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ootab. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda pühale Johannesele sooviga, et seda kantaks matustel tema ees. Maarja palus inglit, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Maarja surmaööl ilmus Jeesus koos teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta Taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kolme päeva pärast aga nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mõlemad toodaks Taevasse.
Neitsi Maarja taevavõtmise püha eelkäijaks oli Jumalaema Maarja püha, mida peeti [[Jeruusalemm]]as juba [[5. sajand]]il. Ladina kirikukalendrisse tõi selle püha paavst [[Sergius I]] ([[687]] - [[701]]). [[1. november|1. novembril]] [[1950]]. a. kuulutas paavst [[Pius XII]] Maarja taevassevõtmise [[dogma]]ks. [http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08#p_neitsimaarja ]
== Kirikukalendri tähtpäevad ==
*[[2. veebruar]] – algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise päev
*[[8. detsember]] – Maarja eostamise päev
== Palved ja hümnid ==
Kristlikus traditsioonis on kasutusel mitmeid [[palve]]id ja [[hümn]]e Neitsi Maarja poole:
{{vaata|Maarjamaa}}
1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul, pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Selle piirkonna kaks tähtsamat kirikut – Riia ja Tallinna toomkirikud - on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti [[Maarjamaa]]ks, samuti on [[Maarjamaa Risti teenetemärk]] Eesti kõrgeim riiklik välismaalastele annetatav autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ja Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae). Neitsi Maarja kaitseb Eestimaad, on me kaitsepühak.
==Sümbolid==
*[[Fátima Neitsi Maarja]]
*[[Maarja evangeelium]]
[[Kategooria:Pühakud]]
|
