Erinevus lehekülje "Pegasus (kanderakett)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
[[Pilt:Pegasus - GPN-2003-00045.jpg|pisi|Pegasuse Rakett]]
'''Kanderakett Pegasus''' on õhus käivituv rakett, mis on mõeldud mehitamata kosmosemissioonideks. See on välja arendatud Orbital Science Corporationsi poolt. See rakett viib Maa-lähedasele orbiidile kuni 443-kilogrammiseid laadungeid. Pegasus lendas esimest korda aastal 1990 ning lendab tänase päevani. Kanderakett koosneb kolmest tahkekütusega staadiumistastmest ning valikulisest neljandast vedelkütusega staadiumistasmest, mis aitavad raketil saavutada orbitaalkiirust.<ref name =":101">[http://www.spaceflight101.com/pegasus-xl-info.html], Pegasus XL,vaadatud 29.01.2015 </ref>
 
==Pegasuse programm==
Kanderakett saab oma kolme staadiumiastme Orioni mootorid Alliant Techsystemsi käest. <ref>[http://www.prnewswire.com/news-releases/atk-provides-propulsion-and-composite-structures-for-successful-launch-of-pegasus-rocket-213438371.html],''ATK Provides Propulsion and Composite Structures for Successful Launch of Pegasus Rocket'', 2013 ,vaadatud 29.01.2015 </ref>Enamus PegasusesPegasusest on disanitud Dr.Antonio Eliase ning tema meeskonnadmeeskonna poolt. <ref>[http://www.jsc.nasa.gov/history/oral_histories/C3PO/EliasAL/EliasAL_6-3-13.htm],R.Hackler, ''NASA Johnson Space Center Oral History Project''
Commercial Crew & Cargo Program Office Edited Oral History Transcript'', 2013 ,vaadatud 29.01.2015 ''</ref>Raketi tiib ja uimed on disainitud Burt Rutani poolt.<ref>[http://www.nss.org/resources/books/non_fiction/NF_112_burtrutansracetospace.html],S.Raizer, ''Book Review: Burt Rutan's Race to Space'', 2011 ,vaadatud 29.01.2015 </ref>
 
5.aprillil 1990 viistoimus Pegasusesimene esimestedukas kordaPegasuse kosmosesse sateliitemissioon. Algselt kasutatud lennuk,B-52 Stratofortress NB-008, mis kanderaketi õhku viis, juhtis NASA testipiloot ning erru läinud astronaut Gordon Fullerton. Lennuk ise startis Edwardsi õhuväe keskusest, mis asub Lõuna-Californias.<ref name=":0">[https://www.orbital.com/LaunchSystems/SpaceLaunchVehicles/Pegasus/Mission_History/default.aspx], Pegasus, vaadatud 29.01.2015 </ref>
 
Pegasuse kanderaketist on 2 versiooni, üks on standard ja teine on XL. Pegasuse XLi hakati tootma aastal 1994.aastal. Rakett ise muutus suuremaks ning 1. ja 2. staadiumaste sellevõrraseepärast ka pikemaks, kolmas ja valikuline neljas staadiumstaadiumid on samad. Samuti genereerib XL ka suuremat tõukejõudu. Praegu toodetakse ainult Pegasus XL rakette.
 
• Mass: 18,500 kg (Pegasus), 23,130 kg (Pegasus XL)
==Kosmosesse lendamine==
[[File:Pegasus Launch from Dryden.jpg|thumb|250px|1991.aastal thetud pilt, kus Pegasuse mootor süttib peale seda, kui on B-52 Stratofortressi alt lahti lastud]]
Rakett viiakse alguses Stargazer L-1011 lennukiga 12 km kõrgusele, kus tasee lahti lastakse. Enne esimese staadiumi algust on ta viis sekundit vabalangemises.<ref name =":101" />
===Esimene staadium===
Peale viie sekundilist vaba langemist süttib Orion 50S tahkekütuse mootor. Rakett juhib ennast kasutades delta tiiba ja raketti taga olevaid uimesid. Esimene staadium kestab umbes 69 sekundit ja lõpeb kõrgusel umbes 61 kilomeetrit. Esimese staadiumi lõpuks kaovad delta tiib ja uimed.<ref name =":101" />
===Teine staadium===
Teisel staadiumil süttib Orion 50 tahkekütuse mootor ja asendi hoidmiseks kasutatakse tõukejõu vektorjuhtimist. See on siis kahes dimensioonis: üks on selleks, et kallakud hoida kallakut ja kõrvalekallete vastu. Orion 50 põleb umbes 1 minut ja 10 sekundit. eestPeale seda kaob kate pealt ära, nii et paljastatakse siisning kasulikpaljastakse raskussatelliit, mida rakett kannab.<ref name =":101" />
===Kolmas staadium===
Siis hakkab töötama Orion 38 mootor, mis töötab ka 64 sekundit. Põlemise lõppedes kukub ülejäänud rakett sateliidi küljest lahti.<ref name =":101" />
===Valikuline neljas staadium===
Valikuline neljas staadium kasutab kütusena hüdrasiini. Selle staadiumi lisamine protseduuri tähendab seda, et sateliitidesatelliitide jaoks on raketis vähem ruumi raketis, sest kütus peab mahtuma samasse kohta mahtuma. Seda kasutakase selle jaoks, et saada suurem täpsus, kui orbiidile lastakse.<ref name =":101" />
 
==Lennuk==
Anonüümne kasutaja