Kehra: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
6. rida:
| maakond = Harju
}}
'''Kehra''' on [[vallasisene linn]] [[Anija vald|Anija vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] ääres, Tallinnast idas. [[1945]] sai ta iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, [[1993]]. aastal aga linna õigused. Alates [[2002]]. aastast,
Linn on tuntud seal asuva [[Tselluloosi- ja paberitööstus|tselluloosi- ja paberitehas]]e järgi, mis on tänapäeval spetsialiseerunud [[jõupaber]]i tootmisele.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%). <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>▼
[[Kehra küla]] (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde [[Kehra mõis]]. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati
[[1850]]. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja [[Kehra Gümnaasium]].
▲[[Kehra küla]] (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde [[Kehra mõis]]. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820ndatel aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.
1870 avati [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudteeliin]] ning [[1876]] ehitati [[Kehra raudteejaam]]. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.
Suurem asula hakkas raudteejaama ja Kehra mõisa juurde tekkima pärast [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – [[Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing]]u [[sulfaat]][[tselluloos]]itehase asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950–1960. aastatel.▼
[[4. jaanuar]]il [[1919]] toimus linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Kehra lahing]].
▲Suurem asula hakkas raudteejaama ja
1961 ehitati uus koolimaja. 1962 alustas tegevust [[Kehra Kunstidekool]]. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater [[Kehra Nukk]].
Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.
== Rahvastik ==
▲2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%). <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
== Tuntud isikud ==
Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik [[August Vaga]], näitleja [[Laine Mägi]], lauljad [[Kare Kauks]] ja [[Silvi Vrait]], riigitegelane [[Rein Loik]] ning modell [[Karmen Pedaru]].
== Pilte ==
<gallery>
Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|[[Kehra tselluloositehas]]
25. rida ⟶ 42. rida:
Pilt:Kehra linn.JPG|Kehra linn vaadatuna [[Kose–Jägala maantee]]lt
</gallery>
== Vaata ka ==
* [[Horizon Tselluloosi ja Paberi AS]]
== Viited ==
{{viited}}
▲== Vaata ka ==
▲* [[Kehra lipp|Endine Kehra lipp]]<br /><small>(oli kasutusel 1993–2002)</small>
▲* [[Kehra vapp|Endine Kehra vapp]]<br /><small>(oli kasutusel 1993–2002)</small>
==Välislingid==
| |||