Henrik Olvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
Lisa |
||
20. rida:
| Auhinnad =
}}
'''Henrik Olvi''' ([[19. jaanuar]] [[1894]] Paasvere-Aru küla, [[Paasvere vald]], [[Virumaa]] – [[24. september]] [[1972]] [[Tallinn]]) oli eesti [[maalikunstnik]] ja [[skulptor]].
== Elukäik ==
1920-nda aasta paiku tutvus ta [[Arnold Akberg]]i ja [[Märt Laarman]]iga, kellega käis koos [[Tallinna Kunsttööstuskool]]i õhtustel joonistuskursustel, kus juhendajaks oli [[Nikolai Triik]]. 1923. aastal asutasid kubismist huvitatud [[Jaan Vahtra]], [[Juhan Raudsepp]], [[Eduard Ole]] ja [[Friedrich Hist]] Võrus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]]. Järgmisel aastal jõudis rühma näitus Tallinna ning rühmaga liitusid ka Akberg, Laarman ja Olvi. 1925.–1926. aastavahetusel käis Olvi kolmekuulisel Euroopa-reisil [[Berliin]]is, [[Veneetsia]]s, [[Firenze]]s, [[Napoli]]s, [[Rooma]]s, [[Viin]]is. Reisi tulemusena sündis kaks Olvi loomingu tippteost – [[geomeetriline abstraktsionism|geomeetrilisele abstraktsionismile]] läheneva vormikõnega "Veneetsia" ja "Itaalia motiiv". 1928. aastal esinesid Akberg, [[Edmond Arnold Blumenfeldt]], Laarman ja Olvi koos Berliinis. Suurejooneline rühma esinemine oli 1929. aastal Helsingi Taidehallis. Kriitika hinnang oli väga kõrge, veel samal aastal olid Olvi tööd veelkord Helsingis väljas - Baltimaade teatrinäitusel.<ref>[[Ene Lamp]], Henrik Olvi</ref>
Töötas 1910. aastast eratunniandjana. 1925–1934 oli [[Tallinna Draamastuudio]] teatri ja [[Töölisteater|Töölisteatris]] lavakujundaja. Põhitegevuse kõrval pidas kunstnik loenguid Draamastuudio teatrikoolis, juhtides seal ka joonistus- ning lavakujunduskursust. 1926–1936 oli ta [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] asjaajaja-sekretär, kelle ametisoleku ajal sai teoks [[Tallinna Kunstihoone]] ehitamine 1935. aastal.<ref>Eesti NSV Kunstnike Liit, Suri Henrik Olvi - [[Sirp ja Vasar]], 29.09.1972</ref> 1930. aastail tõmbus kunstitegemisest kõrvale ja töötas asjaajaja-sekretärina Sihtkapitali Valitsuses. 1936. aastast tegutses vabakunstnikuna.
Kunstnik suri 24. septembril 1972. aastal. Matusetalitus toimus Tallinna Toomkirikus ning seejärel Kunstihoone saalis. Maetud on Henrik Olvi [[Simuna]] kalmistule.
▲Kuulus 1924. aastast [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]a ja 1946. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Oli 1950–1957 nimekirjast kustutatud.
== Looming ==
Erinevalt teistest Kunstnikkude Rühma liikmetest rakendas Olvi oma konstruktivistlikke põhimõtteid mitte ainult maalis, vaid ka skulptuuris ja lavakujunduses. Ta lõi mitmeid arhitektuursete väikevormide projekte, kubistlik-konstruktivistlikke [[Vabadussõja monument]]e ja hauamälestiste kavandeid. 1925–1930 aastail tegutses teatrikunstnikuna [[Priit Põldroos]]i lavastuse kujundajana Draamastuudios ja Töölisteatris. Olvi teeneks on peetud ruumilisuse printsiibi kasutuselevõttu eesti lavakujunduses, mis võimaldas otstarbekohasemalt organiseerida mängupindu ning kasutada valgust-varju. Olvi tegi lavakujundused August Kitzbergi näidendile "Tuulte pöörises" ning R.Rollandi "Mängule surmast ja armastusest".
1930. esimesest poolest on teada vaid üks töö – realistlikus laadis "Veskilised". 1950-ndate aastate loomingu tuumiku moodustavad guašš- ja temperatehnikas maastikud ja portreed.
1960. aastail valmisid mitmed hauamälestised [[Liiva kalmistu|Liiva]] ja [[Simuna kalmistu]]tele.
Ehk küll Olvi elas juba ammu Tallinnas, säilis side kodukohaga. Säilinud arhiiv annab tunnistust ka kunstniku ajaloohuvist. Nii on ta kogunud andmeid Simuna kihelkonnas ja kirikust, Paasvere mõisast, kohapealsete talude ehitustüüpidest ja paljust muust.{{lisa viide}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud|Olvi, Henrik]]
|