Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud |
|||
106. rida:
[[25. juuni]]l määrati [[Sisekaitseülem]]aks [[Harald Haberman]]. Mõni päev hiljem sai abiliseks Andrei Murro, kes määrati ka [[Politseitalitus]]e direktoriks, 1. juuliks oli nõukogude võimu toetajate poolt üle võetud [[Poliitiline Politsei]]. 1 juuliks olid uue nõukogude võimu poolt tagandatud ja uuele tööle suunatud kõik [[politseiprefekt]]id ja ka enamik [[politseikomissar]]e.
[[16. juuli]]l 1940. aastal arreteeriti siseministri abi [[sisekaitseülem]]a ülesannetes [[Harald Haberman]]i otsuse alusel suur hulk Eesti vabariigi politseinikke. [[14. juuni]]l 1941 viis NKVD läbi massiküüditamise. Politseinikud, kes jäid tookord tabamata, liitusid enamasti [[metsavend]]adega. Politseinikke
[[25. august]]il [[1940]] võttis [[Riigivolikogu]] vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]], mille järgi moodustati Eesti õiguskaitsesüsteem juba NSV Liidu [[NKVD struktuur]]i eeskujul. [[31. august]]il 1940.
=== Poliitiline Politsei ===
|