Gobelään: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link ja vt ka rub
kõike
1. rida:
[[Pilt:Gobelins - Chancellerie (Musée Nissim de Camondo).JPG|pisi|Gobelään umbes aastast 1680]]'''Gobelään''' ehk piltvaip on põimetehnikas teostatud [[Tekstiilikunst|tekstiilikunsti]] üks alaliikidest, mida kootakse käsitsi kas vastavatel [[Kangasteljed|telgedel]] või gobelääni raamil. Gobelääntehnika võimaldab kududa võrdlemisi keerulise mustri ning pildikeelega vaipu, kuid on töö- ja ajamahukas protsess. Näiteks 1m2 vaiba kudumine võib võtta vastavalt kasutatud materjali tihedusele kuni pool aastat aega.
[[Pilt:Gobelins - Chancellerie (Musée Nissim de Camondo).JPG|pisi|Gobelään umbes aastast 1680]]
'''Gobelään''' on [[Prantsusmaa]]l [[Kuninglik Gobelini Manufaktuur|Kuninglikus Gobelini Manufaktuuris]] pindpõimetehnikas ([[gobelääntehnika]]s) tehtud [[piltvaip]]<ref name=" Kunstileksikon, 2001"> Kunstileksikon. 2001. Eesti Klassikakirjastus, Tallinn. Lk 136</ref>.
 
Gobelääni nimetus tuleneb piltvaipadest, mida kooti [[Manufacture de Gobelins|Manufacture des Gobelins]]´is Pariisis [[Louis XIV]] ajal<ref name="Kunstileksikon, 2001">Kunstileksikon. 2001. Eesti Klassikakirjastus, Tallinn. Lk 136</ref>. Alates 19. sajandist on terminit '''gobelään''' kasutatud piltvaipade ja suurte [[seinavaip]]ade üldnimetusena<ref name="Kunstileksikon, 2001"/>. Eesti keeles on sünonüümina kasutusel ka piltvaip (sks kl ''Bildteppich'' või ''Wandteppich''), kuigi see võib viidata ka mõnes teises tehnikas teostatud figuratiivsetele vaipadele (näiteks 11.saj [[Bayeux' vaip|Bayeux´ piltvaip]], mis on kudumise asemel tikitud).
 
== Gobeläänitehnika ==
Gobelääntehnika on üks põimetehnika liik, mille kudumisel kasutatakse erivärviliste lõngade segamiseks spetsiaalset kudumisvõtet - šrafuuri. Gobelääne kootakse kas vertikaalsetel telgedel (prnts kl ''haute lisse'') või horisontaalsetel telgedel (prnts kl ''basse lisse''), väiksemaid piltvaipu saab kududa ka lihtsatel raamidel, kus vertikaalselt jooksvad lõngad ehk lõim on pingutatud raami ülemisele ja alumisele äärele. Telgedel on lõim pingule tõmmatud kahele keeratavale poomile. Enamasti on lõime materjaliks kas pleegitamata või pleegitatud puuvillane või linane lõng, kuid kasutatakse ka muid materjale. Gobelääni "pilt" kootakse vastavalt lõimede taha asetatud tööjoonisele, mis on kavandi 1:1 suurendatud versioon. Mõnikord kantakse olulisi kompositsiooni piirjooni ka lõimelõngadele. Kudumi moodustavad lõimelõngadega ristuvad värvilised koelõngad (vill, siid, keskaegsete vaipade puhul ka metalliga kaetud niidid, näiteks kuld), mis traditsiooniliselt katavad lõimelõnga täielikult, luues sileda kanga pinna. Põimetehnikale omaselt iseloomustab gobelääne katkestatud koelõng, mis tähendab, et nö ühe rea peal on kasutuses korraga mitu erinevat koelõnga või koelõngade segu, et anda edasi tonaalseid üleminekuid. Šrafuur võimaldab koelõngade vahetamisel sujuvat värvide üleminekut, kus põhimõtteliselt kootakse kahte erinevat tooni koelõnga nö sõrmseongusse. Tugevate vertikaalsete joonte edasiandmiseks koelõngu omavahel ei seota ning siis võivad vaipa jääda pilud, mis õmmeldakse kudumiseaegselt või peale vaiba maha võtmist kokku.
 
== Ajalugu ==
Põimetehnikas piltvaipu on kootud viimased paar aastatuhat, millest annavad tunnistust vanakreeka müüdid [[Arachne]]<nowiki/>st ja [[Philomela]]<nowiki/>st. 4.-5.saj pKr kooti Egiptuses gobeläänitehnikale väga sarnases tehnikas nn Kopti tekstiile, mida iseloomustavad lihtsad motiivid ja suhteliselt väheste värvide kasutamine, samas olid kudumid tavaliselt väga tihedad. Kopti tekstiilidele on omane ka järskude nurkade all kootud koelõng (ing kl ''eccentric weft). ''Põimetehnika oli väga heal tasemel ka Kolumbuse-eelses Ladina-Ameerikas. Euroopa vanimaid seni säilinud põimevaipu on viikingiaegsed Överhogdali gobeläänid, mis leiti 1909.a Överhogdalist Rootsis.
 
Esimesi suuremaid kujutavaid piltvaipu kooti praeguse Saksamaa ning Šveitsi aladel keskajal. Kujutati pühakute elulugusid ja piiblistseene, figuurid oli tugevalt stiliseeritud, puudus ruumisügavus ja perspektiiv. Vaipade kavandamisel võeti eeskuju manuskriptide illustratsioonidest ning neid kooti kloostrites või mõne üliku õukonnas. Vaibad olid enamasti umbes 1m kõrged, kuid mitu meetrit laiad, mille peale oli osade kaupa jaotatud piltjutustus.
 
14.saj hoogustus gobelääntehnikas kudumine. Töökojad tekkisid Prantsusmaal ja [[Flandria]]<nowiki/>s. Gobelääne kasutati siseruumide kaunistamiseks ning soojustamiseks või kiriklikel tseremooniatel. Vaipade suurus sõltus seina pindalast, kuhu neid hiljem riputati. Klient määras vaiba ikonograafilise programmi ning kasutati ka tolleaegsete tunnustatud kunstnike kavandeid. Siiski oli kudujatel küllaltki vabad käed kavandite tõlgendamisel. Kudumistöökodades töötasid mehed 8-12 h päevas. Kudumisel kehtis tööjaotus, kus lihtsamaid osi kudusid õpipoisid ning detailsemaid kohti kogenumad kudujad. 15.saj hakati villa kõrval kasutama ka peenemaid koelõnga materjale nagu siid ning kullatud niidid, mis tõstis vaipade hinda veelgi. Gobeläänid ei olnud ainult dekoor, vaid väljendasid ka omaniku rikkust ja võimu.
 
Uus suund gobeläänikunstis saabus renessansiga. Selle mõtteliseks pöördepunktiks on paavst [[Leo X]] tellitud vaibaseeria "Apostlite teod", mille kavandas [[Raphael]] ning teostas Pieter van Aelsti töökoda Brüsselis. 16.saj alates muutusid gobeläänid maalilikumaks, järgiti perspektiivi ning figuurid modelleeriti renessansilike eeskujusid järgides. Kudujatel tuli kavandit järgida hoolikalt, et võimalikult täpselt edasi anda kunstniku taotlusi. Valmis kootud gobelään muutus sekundaarseks ning olulisemaks originaalne kavand.
 
Gobeläänide hiigelaeg saabus lõpule [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse revolutsiooniga]], mille käigus paljud vaibad põletati kulla saamise eesmärgil ning suleti töökodasid nõudluse äralangemise tõttu. Kuna gobeläänikunst oli esmajärjekorras ülikute kunst, langes see ebasoosingusse. Alles 19.saj teises pooles tõusis gobeläänikunst taas päevakorda [[Tsunft|Arts and Crafts]] liikumise ühe juhi [[William Morris]]<nowiki/>e eestvedamisel, kes arhailise tekstiilitehnika interjööridisainis jälle kasutusele võttis.
 
==Vaata ka==