Estonia teatrihoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
üle toodud art Estonia teater |
uuem pilt + viited korda |
||
1. rida:
[[Pilt:
[[Pilt:Estonia teater enne II maailmasõda.jpg|thumb|Estonia teatrihoone enne II maailmasõda]]
'''Estonia teatri hoone''' projekteerisid [[Juugendstiil|juugendstiilis]] soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]].<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht ; 10; 29.oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Üks ehitajaid oli [[Ivar Kreuger]]i ehitusettevõte Kreuger & Toll, Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.
7. rida ⟶ 8. rida:
[[II maailmasõda|II maailmasõjas]] sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui [[Punaarmee]] õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult.
II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka ''Estonia teatri- ja seltsimajaks''<ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref>.
1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Johan Kuusiku]] projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest [[klassitsism]]ist.
13. rida ⟶ 14. rida:
Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948</ref>. Töö võtsid ette kolm kunstnikku [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ning [[Richard Sagrits]]. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"<ref name="Genss, 1948" />.
Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16, vastavalt liiduvabariikide arvule, [[bareljeef]]i.<ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946</ref> Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.<ref name="SV,1946" /> [[Moldaavia]] kujundas skuptor [[Aleksander Kaasik]], [[Aserbaidžaan]]i [[Juhan Raudsepp]], [[Valgevene]] [[August Vomm]] jne.<ref name="SV,1946" />
[[1946]]. aastal avati kontsertsaal uuesti, [[1947]]. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles [[1991]]. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse.
| |||