Redaktsioon: 25. jaanuar 2015, kell 21:00 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2015, kell 14:13 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Kober_Stephen_Bathory.jpg\|pisi\|Stefan Bátory. [[Martin Kober]]i maal (1583)]] '''Stefan Bátory''', '''Stefan Bathory''' või '''Stephan Batory''' ([[ungari keel\|ungaripäraselt]] ''István Báthory''; [[27. september]] [[1533]] [[Şimleu Silvaniei\|Somlyo]] – [[12. detsember]] [[1586]] [[Grodno]]) oli [[1571]]–[[1576]] [[Transilvaania]] [[Transilvaania valitsejate loend\|vürst]] ja alates 1576 kuni surmani [[Rzeczpospolita]] kuningas. ==Elulugu== [[Pilt:Ottoman empire.svg\|pisi\|[[Transilvaania]] ja Ungari alad Osmanite impeeriumis]] ~~Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].~~ Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon\|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]]. Stefan Batory osales sõdades [[Osmanite riik\|Osmanitega]] ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat\|diplomaadina]]. Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, hävitasid [[Osmanite riik\|Osmanite riigi]] väed Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya\|Janos Zapolya]]. Väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I]] Toreda vasalli [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian II]] viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis. Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat\|diplomaadina]]. Ta kaitses [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis. ==Transilvaania vürstina== [[1570]]. aastal kukutas Maximilian János ~~Zsigmondi~~II Zápolya ja määras taStefan Batory [[Transilvaania vojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu. Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid. 19. rida ⟶ 18. rida: Kõigepealt valis Rzeczpospolita [[Sejm (Rzeczpospolita)\|sejm]] [[12. detsember\|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend\|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas\|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas. Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober\|12. oktoobril]] 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati [[Danzig]]i linna, [[1466]]. aastal Poolale allutatud nn [[Kuninglik Preisimaa\|Kuninglikul Preisimaal]]. ==Liivimaa sõda== [[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg\|thumb\|333px\|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]] {{Vaata\|Liivimaa sõda#Vene ja Leedu-Poola sõda}} ja ''[[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]'' [[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas\|Poola kuninga]] [[Zygmunt I\|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga. [[File:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG\|thumb\|333px\|Rzeczpospolita 1582. aastal]]

Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel