Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P categorication using AWB
Rubin16 (arutelu | kaastöö)
34. rida:
Tartu õhkimisel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hävisid [[1708]]. aastal torni ülaosa ning [[kesklööv]]i ja [[kooriruum]]i [[võlv]]id. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 [[pomm]]ist. [[19. juuli]]l, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal [[Šeremetjev]] kiriku puhtamaks kasida, et [[Peeter I]] saaks siin oma lähema kaaskonnaga [[jutlus]]t kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku [[altar]] ja [[kantsel]] viidud [[Pihkva]]sse. [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud [[Narva]] kirikule, üks [[Tartu vene kirik]]ule. Hiljem on Tartu [[raad]] neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik [[jumalateenistus]]i pidada. Kogudus hakkas [[küün]]is koos käima.
 
[[Pilt:Louis Höflinger, Die St Johanniskirche, 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[1724]] küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]] saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]] hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.