Raekoja plats (Tartu): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:88C2:F401:3D59:8A28:C110:AECA (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
Resümee puudub
2. rida:
'''Raekoja plats''' on väljak [[Tartu]] kesklinnas, mille ääres asub [[Tartu raekoda]].
 
Kesk- ja varauusajal tegutses Raekojaraekoja esisel platsil [[turg]], seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''. 1941-44Aastatel oli1941–1944 Raekojaoli platsi nimeks '''Adolf Hitler Platz''', nõukogude ajal '''Nõukogude väljak'''.<ref name="Juske">Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20</ref>
 
Raekoja platsile suubuvad [[Küüni tänav]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] ja [[Kompanii tänav]]. Selle [[Emajõgi|Emajõe]] poolset serva läbib [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]]. Raekoja tagant läheb mööda [[Ülikooli tänav]].
8. rida:
Tartu keskaegne hoonestus hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], nende asemele ehitati 1950. aastate algul [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] majad.<ref name="Juske" /> Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka [[Eklektitsism (kunst)|eklektilises]] stiilis [[Tartu raekoda|raekoda]], mis ehitati 1782–1789 [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]i projekti järgi.
 
Ajalooliselt paiknesid Raekoja platsil linnakaev ja häbipost. 16.-17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.<ref name="Juske" />
 
1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda [[Mati Karmin]]i ja [[Tiit Trummal]]i skulptuur [[Suudlevad tudengid (purskkaev)|"Suudlevad tudengid"]]<ref name="Juske" />, mis avati 1. septembril 1998.