Redaktsioon: 31. jaanuar 2015, kell 13:25 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust →‎Liigitus Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. jaanuar 2015, kell 13:33 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust →‎Uurimine Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - „valgussädet“, mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida [[lunastus\|lunastuse]] poole, milleks on mateeriast vabanemine <ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 109</ref>. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese [[Apokrüüfid\|apokrüüf]]) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega. <ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 51-52, 67</ref> Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. [[Ofiidid\|Ofiitide]] müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao [[kultus]]ed, mis tänapäeva [[Satanism\|satanismile]] ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse „võltsi“ või „vastaka“ vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga. <ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 62-65</ref> ==Uurimine== 28. rida: Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, [[Kreeka mütoloogia\|kreeka]] ja [[egiptuse mütoloogia\|egiptuse mütoloogiast]], [[pütaagorlus\|pütaagorlusest]], keskmisest platonismist, [[Aristoteles\|Aristotelese]] filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest. <ref>Lahe, Jaan 2001. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn: Kodutrükk, 71,73</ref> Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu [[1945]]. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste poolt leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks [[Nag Hammadi kirjad]]ena. ==Kasutatud kirjandus==

Gnostitsism: erinevus redaktsioonide vahel