Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
===Vene aeg ja kubermanguvalitsus===
[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|Toompea lossi esine park. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis linnus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]e esindushooneks ([[Toompea loss]] kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõuna-suunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed.
 
Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il, [[1808]]. aastal ehiatati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[vangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. 1900-ndaks aastaks ehitati kubermanguvalituse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]].
Anonüümne kasutaja