Erinevus lehekülje "Mulgimaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 110 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
 
{{toimeta}}
'''Mulgimaa''' on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]:
[[Pilt:Mulgimaa_kihelkonnad.jpg|thumb|Mulgimaa kihelkonnad.]]
[[Pilt:Mulgimaa lipp.png|pisi|[[Mulgimaa lipp]].]]
*[[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]]
'''Mulgimaa''' on kultuuriajaloolineline piirkond [[Lõuna-EestisEesti]]s, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]].
*[[Paistu kihelkond|Paistu]]
 
*[[Halliste kihelkond|Halliste]]
*[[Karksi kihelkond|Karksi]]
*[[Helme kihelkond|Helme]]
Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.<ref>Pae, lk 180</ref>
 
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.
 
Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk [[Lõunaeestilõunaeesti keel]]e läänemurde leviala.
[[Pilt:South Estonian language area.jpg|thumb|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud|Leivu]], [[Lutsi maarahvas|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna]]).]]
Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks.