Erinevus lehekülje "Pagulus" redaktsioonide vahel

Lisatud 5007 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
{{liita|Pagulane}}
[[File:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|thumb|336x336px|Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan]]
[[Pagulus]] on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest.
 
[[Pagulus]] on sunnitud lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid.
Hinnaguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on [[pagulased]], 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljoni inimest varjupaigataotlejad, kelle taotlust ei oldud rahuldatud.<ref>http://www.unhcr.org/5399a14f9.html</ref>
 
'''Pagulane''' (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref>. Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane '''varjupaigataotleja'''.
[[File:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|thumb|350px|Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan]]
 
'''Sisepõgenikud''' (i.k. internally displaced person '''IDP''') lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.
 
[[Keskkonnapõgenikud]] (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodukohast ajutiselt või alaliselt lahkuma muutlike keskkonna tingimuste tõttu.
== Olulised mõisted ==
== Ajalugu ==
 
Ajalooliselt levis idee pühast varjupaigast ja ning inimestele kaitse pakkumisest juba [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Egiptus]]es. Keskajal võimaldasid kirikud inimestele [[asüül]]i. [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]i Artikkel 14 järgi on igaühel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes riikides.<ref>http://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon</ref>
'''Pagulane''' (i.k. refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref>. Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane '''varjupaigataotleja'''.
 
Rahvusvahelisele areenile kerkis paguluse probleem 20. sajandil. Pagulaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. <ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite alusel kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjuse järgi. <ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari [[Euroopas]]. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]] sündmuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. <ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.
'''Varjupaigataotleja''' (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole otsust tehtud.<ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3 </ref>
 
== Statistika ==
'''Sisepõgenikud''' (i.k. internally displaced person '''IDP''') lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.
 
[[Pilt:Kibativillagers.jpg|pisi|Pagulased [[Kongo DV]]-s|323x323px]]
[[Keskkonnapõgenikud]] (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodukohast ajutiselt või alaliselt lahkuma muutlike keskkonna tingimuste tõttu.
 
Hinnanguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on pagulased, 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljonit inimest varjupaigataotlejad. <ref name="UNCHR">[http://www.unhcr.org/5399a14f9.html, UNCHR, Global Trends 2013]</ref> 2013. aastal lisandus 10.7 miljonit uut indiviidi - 8.2 miljonit sisepõgenikku ning 2.5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. a aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige [[Kesk-Aafrika Vabariiik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], ning 2013. aasta teises pooles ka [[Lõuna-Sudaan]]is. Kõige rohkem pagulasi elab [[Pakistan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st ja [[Somaalia]]st. 86% pagulastest elab arengumaades.
== Ajalugu ==
 
 
Ajalooliselt kerkis paguluse probleem rahvusvahelisele areenile 20. sajandil. Paguluse määratlus on eri ajas ja kohas erinenud. Pagululaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. <ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite järgi kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjusel. <ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari [[Euroopas]]. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]] sündumuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. <ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.
{|
|- valign=top
|
{|class="wikitable sortable"
|-
|'''Pagulaste sihtriigid'''
|'''Pagulaste arv''' <ref name="UNCHR" />
|-
|Pakistan
|1 616 500
|-
|Iraan
|857 400
|-
|Liibanon
|856 500
|-
|Jordan
|641 900
|-
|Türgi
|609 900
|-
|Keenia
|534 900
|-
|Tšaad
|434 500
|-
|Etioopia
|433 900
|-
|Hiina
|301 000
|-
|USA
|236 600
|-
|}
 
|
{|class="wikitable sortable"
|-
|-
|'''Pagulaste lähteriigid'''
|'''Pagulaste arv''' <ref name="UNCHR" />
|-
|Afganistan||2 556 600
|-
|Süüria||2 468 400
|-
|Somaalia ||1 121 700
|-
|Sudan||649 300
|-
|Kongo ||499 500
|-
|Myanmar||479 600
|-
|Iraak ||401 400
|-
|Colombia||396 600
|-
|Vietnam ||314 100
|-
|Eritrea||308 000
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan="2" |Pagulasi 1000 elaniku kohta <ref name="UNCHR" />
|-
|Liibanon||178
|-
|Jordan||88
|-
|Tšaad||34
|-
|Mauritaania
|24
|-
|Malta
|23
|-
|Djibouti
|23
|-
|Lõuna-Sudaan
|20
|-
|Montenegro
|14
|-
|Libeeria
|12
|-
|Keenia
|12
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik||colspan=2|Sisepõgenike arv <ref name="UNCHR" />
|-
|Süüria||6 520 800
|-
|Colombia||5 368 100
|-
|Kongo||2 963 800
|-
|Sudaan
|1 873 300
|-
|Somaalia
|1 113 000
|-
|Iraak
|954 100
|-
|Kesk-Aafrika Vabariik
|894 400
|-
|Pakistan
|747 500
|-
|Afganistan
|631 300
|-
|Aserbaidžaan
|609 000
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan="2" |Varjupaiga taotlusi 2013 a. <ref name="UNCHR" />
|-
|Saksama||109 600
|-
|USA||84 400
|-
|LAV||70 000
|-
|Prantsusmaa
|60 200
|-
|Rootsi
|54 300
|-
|Malaisia
|53 600
|-
|Türgi
|44 800
|}
|}
 
== Pagulased Eestis ==
 
[[Pagulasseadus]] võeti Eestis vastu 1997. aastal, mil riik liitus ka 1951. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga]].
 
Eesti on üks väiksema pagulaste arvuga riike Euroopas. 1997. aastast 2014. aastani on Eestile esitatud kokku 615 varjupaigataotlust.<ref name="Politsei">[http://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf Varjupaigataotlejad kodakondsuse järgi 1997-2014 (N=615)] www.politsei.ee (vaadatud 27.01.2015)</ref> Näiteks [[Soome]]s esitatakse taotlusi aastas üle 3000.<ref name="pagulasabi">[http://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis Eesti Pagulasabi: Pagulased Eestis] www.pagulasabi.ee (vaadatud 27.01.2015)</ref> Eesti varjupaigataotlejad pärinevad peamiselt [[Vene Föderatsioon]]ist (75), [[Gruusia]]st (67), [[Ukraina]]st (61), [[Süüria]]st (37), [[Afganistan]]ist (36), [[Vietnam]]ist (30), [[Iraak|Iraagist]] (26), [[Valgevene|Valgevenest]] (26), [[Sudaan]]ist (26), [[Türgi]]st (23), [[Pakistan]]ist (20) ja [[Armeenia]]st (17).<ref name="Politsei" />
 
Viimastel viiel aastal on varjupaigataotluste arv viiekordistunud: kui 2010. aastal esitati Eestile 33 varjupaigataotlust, 2011. aastal 67, 2012. aastal 77, siis 2013. aastal esitati Eestile juba 97 varjupaigataotlust ja 2014. aastal 157.<ref name="Politsei" /> 2014. aastal anti pagulasstaatus 20 asüülitaotlejale.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/86b96361-ed48-4570-962a-d14f4ee51b98</ref> Varjupaiga taotlemise ajal peavad pagulased üldjuhul elama Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses, mis asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas.<ref>http://epl.delfi.ee/news/eesti/vao-kula-vaike-maarjas-on-eilsest-uheksa-rahvuse-vorra-rikkam?id=67693015</ref>
 
1997. aastast 2014. aastani on Eesti andnud pagulasstaatuse või täiendava kaitse kokku 94 inimesele.<ref name="Politsei" />
 
== Organisatsioonid ==
Järgnevalt loetletud organisatsioonid, kes pagulastega tegelevad maailmas ja Eestis.
 
==== ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ====
== Eestlased paguluses ==
 
Teine maailmasõja sündmustes toimus suurim emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooni ähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema Soome ja Rootsi. Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatuim põgenimispaikpõgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast <ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatitega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946. a Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast <ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref> <ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>
 
== Video ==
[https://www.youtube.com/watch?v=yaJDpRg7w74] PAGULASED kõverPEEGLIS
 
== Vaata ka ==
 
*[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]
*[[Poliitiline varjupaik]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.piireyletades.org/factualweb/ee/2.3/articles/Who_is_refugee.html UNHCR "Piire ületades": Kes on pagulane?]
*[http://www.pagulasabi.ee/ MTÜ Eesti Pagulasabi]
*[http://www.pagulane.ee/ Pagulase teekond]
*[http://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/home UNHCR The UN Refugee Agency]
*[http://http://www.ecre.org/ ECRE The European Council on Refugees and Exiles]
64

muudatust