Erinevus lehekülje "Valgustusfilosoofia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. s...')
 
* Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse.
* Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse
Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks.
# Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
# Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu)
 
== Uus mõtlemine Inglismaal ==
[[Thomas Hobbes]] (1588-1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
 
[[John Locke]] (1632-1704): Riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Vabadus tähendab ka täielikku usuvabadust.
 
== Uus mõtlemine Prantsusmaal ==
[[René Descartes]] (1596-1650).
 
François Marie Arouet (1694-1778), varjunimi Voltaire.
 
Charles Louis de Montesquieu (1689-1755).
 
[[Jean Jacques Rousseau]] (1712-1778).
 
[[Denis Diderot]] ja [[entsüklopedistid]].
 
== Uus mõtlemine Saksamaal ==
[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646-1716).
 
Johann Georg von Herder (1744-1803).
[[Kategooria:Filosoofia]]
4106

muudatust