Eduard Ševardnadze: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kirjandus
Resümee puudub
2. rida:
'''Eduard Ševardnadze''' ([[gruusia keel]]es ედუარდ შევარდნაძე, [[vene keel]]es Эдуард Амвросьевич Шеварднадзе) ([[25. jaanuar]] [[1928]] Mamati küla – [[7. juuli]] [[2014]] [[Thbilisi]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Gruusia]] poliitik, [[Nõukogude Liidu välisminister]] [[1985]]–[[1990]] ja [[Gruusia president]] [[1995]]. aastast kuni [[23. november|23. novembrini]] [[2003]].
 
Juba 20-aastaselt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]] astunud Ševardnadze oli [[1957]]–[[1961]] [[Gruusia NSV]] [[komsomol]]iorganisatsiooni esimene sekretär. [[1968]] sai ta Gruusia NSV siseministriks. Alates [[1972]]. aastast oli ta [[Gruusia Kommunistlik Partei|Gruusia Kommunistliku Partei]] Keskkomitee esimene sekretär. Ševardnadze pooldas [[Mihhail Gorbatšov]]i [[uutmispoliitika]]t ja taotles majandusreforme. [[1985]] arvativaliti ta [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmeks ja NSV Liidu välisministriks. Välisministrina töötas ta [[pingelõdvendus]]e ja [[desarmeerimine|desarmeerimise]] heaks.
 
[[20. detsember|20. detsembril]] [[1990]] astus Ševardnadze tagasi NSV Liidu välisministri kohalt protestiks [[diktatuur]]iohu vastu. [[1991]]. aasta juulis astus ta NLKPst välja ning asutas koos teiste reformistide ja demokraatidega [[Demokraatliku Reformi Liikumine|Demokraatliku Reformi Liikumise]]. Pärast [[Augustiputš|Gorbatšovi-vastase putši]] läbikukkumist lükkas Ševardnadze tagasi Gorbatšovi ettepaneku saada julgeolekunõukogu liikmeks, kuid hiljem soostus kohaga Gorbatšovi nõuandvas nõukogus.