'''Igikelts''' ehk '''kirsmaa''' on kestvalt külmunud [[maakoor]]e ülemine osa.
Igikelts).
Igikelts katab ligi 25% [[Maa (planeet)|Maa]] pinnast.
Igikelts tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad [[õhutemperatuur]]id ja vähe [[Sademed|sademeid]]. Seega esineb igikelts [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliimaga]] aladel.
Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500 meetrini. Peale sademete ja õhutemperatuuri sõltub igikeltsa sügavus peamiselt pinnase koostisest ja lõhelisusest. Mida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.
Eristatakse [[lausaline igikelts|lausalist]], [[katkendlik igikelts|katkendlikku]], [[saareline igikelts|saarelist]] ja [[meralune igikelts|merealust igikeltsa]]. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km² Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.
Igikelts võib olla [[süngeneetiline igikelts|süngeneetiline]] (tekkinud üheaegselt [[Setted|setete]] kujunemisega) vōi [[epigeneetiline igikelts|epigeneetiline]] (tekkinud pärast setete kuhjumist).
Igikelts on [[reliktne nähtus]] ehk püsinud vähemalt [[Weichseli jäätumine|viimasest jääajast]]. Selle tõestuseks on mitmed [[mammut]]ite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksid hävinud.
