Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Kober_Stephen_Bathory.jpg|pisi|Stefan Bátory. [[Martin Kober]]i maal (1583)]]
'''Stefan Bátory''', '''Stefan Bathory''' või '''Stephan Batory''' ([[ungari keel|ungaripäraselt]] ''István Báthory''; [[27. september]] [[1533]] [[Şimleu Silvaniei|Somlyo]] – [[12. detsember]] [[1586]] [[Grodno]]) oli [[1571]]–[[1576]] [[Transilvaania]] vürst ja alates 1576 kuni surmani [[Poola]] ([[Rzeczpospolita]]) kuningas.
 
==Elulugu==
Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].
 
Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Ta kaitses [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria]] [[ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
 
==Transilvaania vürstina==
[[1570]]. aastal kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta [[Transilvaania vojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
 
Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
[[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
 
[[1572]]. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596). Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri aga Poola kuninga Henri vend, [[Prantsusmaa kuningas]] [[Charles IX]] ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
 
==Rceczpospolita kuningana==
Uuteks troonipretendentideks olid [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] ja [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]], [[Ferrara]] krahv Alfonso ja Transilvaania vürst, [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall Stefan Batory.
Kõigepealt püüdisvalis PoolaRzeczpospolita [[SeimSejm (PoolaRzeczpospolita)|seimsejm]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] Maximilian II-t, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
 
Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576.
==Liivimaa sõda==
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
{{Vaata|Liivimaa sõda}} ja ''[[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]''
[[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|pisithumb|333px|Rzeczpospolita 1582. aastal]]
==Vene-Poola sõda==
[[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]]us võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed [[Polotsk]]i, 1580. aastal vallutasid nad [[Velikije Luki]], [[Veliž]]i ja [[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. Rootsi väed, samal ajal [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]], Liivimaal.
 
1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed [[1582Polotsk]]i, 1580. aastal sõlmisvallutasid nad [[MoskvaVelikije tsaaririikLuki]] Rzeczpospolitaga, [[Jam-Zapolski vaherahuVeliž]]i ningja [[10Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. augustaastal [[Pihkva]]ilt. [[15831582]]. Rootsigaaastal sõlmis [[PljussaMoskva vaherahutsaaririik]]. Põhja-Rzeczpospolitaga ja Lääne[[Jam-EestiZapolski läksid Rootsi kuninga võimu allavaherahu]], Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) jäid Rzeczpospolitale.ja [[Jam Zapolski vaherahuValgevene]]ga sai Stefan enda kätte kogu [[Vana-Liivimaa]] lõunaosa, mis liideti [[RzeczpospolitaPolotsk]]gai jaalad millestjäid hiljemRzeczpospolitale. kujunes [[Liivimaa kubermang]].
{{Vaata|Poola aeg}} ''Liivimaal''
 
59 868

muudatust