Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:IRPmagnates1.PNG|pisi|Rzeczpospolita kaart, millel on välja toodud [[magnaat]]idele 16.–17. sajandil kuulunud maa-alad: Eestis [[Tartu staarostkond|Tartu staarostkonnas]] [[Jan Zamoyski]] alad, [[sinine|sinisega]] [[Radziwill]]ide alad, [[roosa]]ga [[Ostrogski]]te alad ning [[punane|punasega]] [[Wiśniowiecki]]te, [[Zborowski]]te ja [[Zaslawski]]te alad]]

Rzeczpospolita põhiline poliitiline jõud oli suuraadlikud, magnaadid ja aadlikud, [[šlahta]], kes moodustasid riigi elanikkonnast ca 10% ja omasid ainsatena poliitilisi õigusi riigikorralduses ja juhtimises. Kuulsamad magnaadisuguvõsad olid: [[Zamoyski]]d, [[Chodkiewicz]]id, [[Czarnkowski]]d, [[Czartoryski]]d, [[Lanckoroński]]d, [[Leszczyński]]d, [[Ostrogski]]d, [[Poniatowski]]d, [[Potocki]]d, [[Radziwill]]id, [[Sapieha]]d, [[Sobieski]]d, [[Wiśniowiecki]]d, [[Lubomirski]]d, [[Tarnowski]]d, [[Koniecpolski]]d, [[Jabłonowski]]d, [[Pac (Poola aadlisuguvõsa)|Pac]]id, [[Sanguszko]]d, [[Tyszkiewicz]]id, [[Zborowski]] ja [[Zaslawski]]d.

== Majandus ==

Poola-Leedu [[majandus]] põhines [[feodalism|feodaalsel]] [[põllumajandus]]el, mida korraldasid [[mõis]]ad. [[Talurahvas]] oli [[pärisorjus|pärisorjastatud]] ja mõisnike käes oli täielik [[kodukariõigus]]. Kuigi [[orjus]] oli Poolas keelustatud juba [[15. sajand]]il ja Leedus [[1588]], ei erinenud talurahva olukord sisuliselt orjade omast. Üheski Euroopa riigis, kui vahest [[Hispaania]] välja arvata, ei olnud talurahva olukord raskem kui Poola-Leedus.

Riigi rahaühik oli [[zlott]], mis jagunes [[kross]]ideks. [[Gdański vabalinn]]al oli õigus [[münt]]ida oma [[raha]].

[[File:Religie w I Rz-plitej 1573.svg|pisi|left|200px|Religioonide levik Rzeczpospolitas]]

[[Pilt:IRP1658.png|pisi|Rzeczpospolita (1658)]]

[[Pilt:Irp1686.png|pisi|Rzeczpospolita (1686), Igavese rahu lepingu järel]]

[[Pilt:IRP.PNG|pisi|Rzecspospolita (1701), [[Põhjasõda|Põhjasõja ajal]]]]

 

Poola–Leedus levisid algusest peale [[usuvabadus]]e põhimõtted, kuigi [[Sigismund II]] valitsusaja lõpul omandasid suurema mõju talle ja riigi usupoliitikale [[Rooma-katoliku kirik]]u [[jesuiidid]] ning [[Piotrków Trybunalski|Piotrków]]i Sejmil 1538 võeti vastu [[juut]]ide õigusi piiravad otsused. 1570 aastal toimunud protestantide [[Sandomirez]]i kirikukogul proovisid [[protestandid]] moodustada ühist esindusorganit. Esialgu olid need ametliku aluseta, kuni [[1573]] sõlmiti [[Varssavi konföderatsioon]], mis usuvabaduse seadustas. Õigupoolest oli see esimene taoline dokument kogu Euroopas. Sellele kirjutasid alla kõigi tollal Poola–Leedus levinud suuremate [[religioon]]ide esindajad. Ainsana seisis Varssavi konföderatsioonile jäigalt vastu [[katoliku kirik]], konföderatsiooni lepingule kirjutas alla kõigest üks [[piiskop]] (katoliku kiriku hinnangul väidetavalt mõõga ähvardusel) ja katoliku kirik heitis mõne vaimuliku endi seast välja konföderatsiooni toetamise eest.

 

[[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-Katoliku Kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Kuningas [[Zygmunt III Waza]] valitsemisajal, kreekakatoliku kirikukoguduste kirikukogul [[Brest-Litovsk]]is lepiti kokku 33 tingimust, mille alusel kogudused tunnistavad Rooma paavsti ülimuslikkust: teoloogilised põhimõtted, [[Kirikuslaavi keel|vanaslaavi]] kirikuteenistuse keele säilimine, [[Julianuse kalender|Julianuse kalendri]] säilitamine kirikutähtpäevade tähistamisel ja vaimulike õigus pereelule jt<ref>Э. Андерсен, [http://www.conflicts.rem33.com/images/Ukraine/Uniatstwo_R.htm ПРАВОСЛАВНЫЕ КАТОЛИКИ: КРАТКИЙ ЭКСКУРС В ИСТОРИЮ УКРАИНСКО-БЕЛОРУССКОГО УНИАТСТВА]</ref>. [[23. detsember|23. detsembril]] 1595. aastal kinnitas paavst dekreediga (''Magnus Dominus et laudabilis'') need punktid. [[1596]]. aastal moodustasid Rzeczpospolita territooriumil asuvate ukrainlaste ja valgevenelaste [[kreekakatoliku kirik]]u kogudused [[Bresti unioon]]iga [[Rooma paavst]]ile ja [[Roomakatoliku kirik]]ule alluva [[uniaadikirik]]u - [[Valgevene Kreekakatoliku Kirik|Valgevene]] ja [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u. Uniooniga mitteühinenud õigeusu kirikukoguduste vara suures osas konfiskeeriti ja tegevust takistati. Tegevust jätkas vaid [[vene õigeusk|vene õigeusu]] [[Lvivi piiskopkond]] ja Poola keskvõimu poolt nõrgalt kontrollitud [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]] ning iseseisvates linnades. Vene õigeusu metropoolia Kiievis, taastati [[1621]]. aastal ning seejärel ka piiskopkonnad [[Przemyśl]]is, [[Połack]]is, [[Vladimir]]is, [[Lutsk]]is, [[Chełm]]is ja [[Pinsk]]is.

 

[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[Rootsi-Poola sõda|1600–1629]]), laieneva [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]].

[[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola–Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.

 

Rzeczpospolitat ohustas, [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud [[rootslased|rootslaste]] sissetung, nn. [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. (Vt [[Uputus (Poola)]]). 17. sajandi sõjad laostasid maa, laienes poliitiline [[detsentralisatsioon]] ([[1652]] rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaühe veto tähendas seda, et ükskõik milline Seimi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu. Lõpuks muutus Seim peaaegu [[teovõimetus|teovõimetu]]ks: vastu polnud võimalik peaaegu ühtki eelnõu, igale eelnõule seisis keegi vastu.

[[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] algatusel toimus [[1772]] [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Austria ertshertsogiriik|Austria ertshertsogiriigi]] juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel.

[[18. sajand]]il, [[August II]] Tugeva poolt alustatud Rootsi-vastases [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langes Rzeczpospolita [[1702]]–[[1709]] Rootsi [[okupatsioon]]i alla. August II püüded rajada [[absolutism|absolutistlikku]] Poola-[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[personaalunioon]]iga ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sekkumisele. Pärast August II-e surma 1733. aastal, tekkis Poolas August II poja [[August III (Poola)|August III]] ja [[Stanisław Leszczyński]] toetajate vahel [[Poola pärilussõda]] 1733–1735.