Redaktsioon: 24. jaanuar 2015, kell 23:05 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. jaanuar 2015, kell 14:16 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas\|Poola kuningad]] valiti demokraatlikult šlahtaesindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas\|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid va 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjeteenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale kohutupidamiseõiguse oma alamate üle, 1404. aastal Poola kuninga poolt [[Dobrzyń]]i piirkonna väljaostmiseks kogunesid šlahtalikmed piirkondlikele (maakondlikud, poola keeles ''powiat'') sejmikutele, millest kujunes kord millega Poola kuningas sai koguda sõjategevuseks vajaliku palgaarmee ja kaitsetegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid vaid šlahta ja nende piirkondlike esinduskogude nõusolekul. [[1430]]. aastal sai šlahta õiguse kuninga poolt riigist väljapoole tehtavate sõjakäikude korral, tasule. [[1468]]. aastatst saatsid piirkondlikud sejmikud riigi Sejmile, kaks saadikut volitustega nõustuda kuninga poolt kehtestatavaid makse. 1496. aasta Pietrokowi sejmi järel aga kujunes olukord, kus kuningas ei võinud kehtestada makse ilma Sejmi mõlema koja (Senati ja piirkondlikud sejmikute) esindajate nõuolekuta. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[~~Seim~~Sejm (Poola)\|~~Seimist~~Sejmist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul. [[1652]]. aastal, kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] valitsemisajal, rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaühe veto tähendas seda, et ükskõik milline Sejmi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu. Šlahta privileegid likvideeriti Poolas [[1921]]. aastal.

Šlahta: erinevus redaktsioonide vahel