Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
== Riigivalitsemine ==
===Poola kuningad===
Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriiki, Rzeczpospolitat valitses [[
{{Vaata|Poola kuningas}}
===Rzeczpospolita Sejm===
Rzeczpospolita Sejm ehk parlament oli kahekojaline: Senat ([[:pl:Senat (I Rzeczpospolita)|pl]]) ja Sejm.
67. rida ⟶ 56. rida:
[[Pilt:Irp1686.png|pisi|Rzeczpospolita (1686)]]
[[Pilt:IRP.PNG|pisi|Rzecspospolita (1701)]]
== Sõjandus ==
Rzeczpospolital puudus alaline suur sõjavägi, suurem osa riigi kaitsejõududest moodustus sõjalise ohu korral [[ratsavägi]] ([[husaar]]id, [[kürassiir]]id ja kasakatest kerge ratsavägi) - riigi aadlikest [[šlahta]]st ja suuraadlike, [[magnaat]]ide sõjajõududest. Alaline palgasõjavägi moodustati alles kuningas [[Sigismund II August]]i poolt 1563. aastal Piotrkówi sejmi tuulemusel, kui neljandik krooni [[riigimõis]]ade tuludest suunati alalise sõjaväe ülalpidamiseks. Alalist sõjaväge hoiti aga riigi lõunaosas, mida ohustasid pidevalt [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] rüüsteretked. Sõjategevuse korral eraldati Sejmi poolt raha ungari, tšehhi ja saksa [[palgasõdur]]ite, [[jalavägi|jalaväelaste]] palkamiseks ja ülalpidamiseks.
Sõjavägede juhtimiseks valiti eluaegsed juhid nii Poola [[Krooni maad]]el st. Poola ehk Krooni suurhetman, kui ka Leedu aladel [[Leedu suurhetman]]. Sõja ajal võis Poola kuningas võtta endale ülemjuhataja koha.
== Ajalugu ==▼
== Seisused ==
[[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis Poola ja Leedu alade šlahta poolt valitav kuningas ning valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|Sejm]], [[Varssavi]]s. Leedu vürstiriigi aladest [[Podoolia]]st, [[Volõõnia]]st ja [[Ukraina ajalugu|Ukraina]] aladest moodustati [[Poola kuningas|Poola kuninga]] valdused, [[Poola krooni maad]], kuna Poola ja Leedu alad olid jube eelnevalt muutunud kohalike [[magnaat]]ide ja šlahta maksuvabadeks pärusvaldusteks. Unioonilepinguga sõlmiti ka Poola-Leedu sõjaline kaitse- ja liiduleping, millega kohustusti alustama sõdu ja sõlmima rahulepinguid vaid ühiselt. Samas säilitasid mõlemad osapooled oma autonoomia, riigikassa, sõjaväe ning kohaliku korralduse. Uniooniga moodustatud ühine sejm ja riigivalitsemises osalemiseks eelduseks seatud katoliku usutunnistusse üleminek, soodustas Leedu ja leedu alade [[litviinid|slaavi elanikkonna]] aadelkonna [[poloniseerimine|poloniseerumist]] ja Lääne-Euroopa mõjudega Poola kultuuriruumi sulandumist. ▼
Rzeczpospolita põhiline poliitiline jõud oli suuraadlikud, magnaadid ja aadlikud, [[šlahta]], kes moodustasid riigi elanikkonnast ca 10% ja omasid ainsatena poliitilisi õigusi riigikorralduses ja juhtimises.
[[16. sajand]]il kujunes Rzeczpospolitas välja [[seisus]]lik [[monarhia]], milles domineeris [[šlahta]] eesotsas [[magnaat]]idega. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Seim (Poola)|Seimist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu [[šlahta]] osavõtul (''[[electio viritim]]''). Viimase pärijateta, [[Jagelloonid]]est valitseja ([[Zygmunt II August]]) surma järel (1572), valiti šlahta poolt [[Poola kuningas|Poola kuningatroonile]] välismaiseid valitsejaid ([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] (1573–1574) ja Prantsuse [[Henri III|Henry]] (1573–1574), Transilvaania [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]), Rootsi [[Sigismund III Vasa]] ([[1592]]–[[1599]]) ning [[Saksi kuurvürst]]id). [[1596]]. aastal sai [[Kraków]]i asemel [[pealinn]]aks [[Varssavi]]. Šlahtale aja jooksul antud vabaduste ja privileegide najal kujunes Rzeczpospolitast aadlivabariik (''Rzeczpospolita Szlachecka''). ▼
Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]]. [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ja [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] ([[1609]]–[[1618]] [[dmitriaad]]id) oli Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]], [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] – [[4. november|4. novembrini]] [[1612]], ning mille tulemusel liideti riigiga [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i jt. alad ([[Deulino vaherahu]] 1618). ▼
[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[Rootsi-Poola sõda|1600–1629]]), laieneva [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]].▼
[[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola–Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.▼
Rzeczpospolitat ohustas, [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud [[rootslased|rootslaste]] sissetung, nn. [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. (Vt [[Uputus (Poola)]]). 17. sajandi sõjad laostasid maa, laienes poliitiline [[detsentralisatsioon]] ([[1652]] rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaühe veto tähendas seda, et ükskõik milline Seimi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu. Lõpuks muutus Seim peaaegu [[teovõimetus|teovõimetu]]ks: vastu polnud võimalik peaaegu ühtki eelnõu, igale eelnõule seisis keegi vastu.▼
[[18. sajand]]il, [[August II]] Tugeva poolt alustatud Rootsi-vastases [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langes Rzeczpospolita [[1702]]–[[1709]] Rootsi [[okupatsioon]]i alla. August II püüded rajada [[absolutism|absolutistlikku]] Poola-[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[personaalunioon]]iga ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sekkumisele. Pärast August II-e surma 1733. aastal, tekkis Poolas August II poja [[August III (Poola)|August III]] ja [[Stanisław Leszczyński]] toetajate vahel [[Poola pärilussõda]] 1733–1735. ▼
18. sajandi keskpaiku hakkas majandus elavnema, kuid [[Czartoryski]]te magnaadisuguvõsa ei suutnud [[1764]]–[[1766]] riiki oluliselt [[reform]]ida. 1766. aastal, August III surma järel, kes oli viimane [[Poola kuningas]] ja [[personaalunioon]]iga [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstirii]]gi [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]], sai Poola kuningaks [[Stanislaw Poniatowski]].▼
== Majandus ==
Poola-Leedu [[majandus]] põhines [[feodalism|feodaalsel]] [[põllumajandus]]el, mida korraldasid [[mõis]]ad. [[Talurahvas]] oli [[pärisorjus|pärisorjastatud]] ja mõisnike käes oli täielik [[kodukariõigus]]. Kuigi [[orjus]] oli Poolas keelustatud juba [[15. sajand]]il ja Leedus [[1588]], ei erinenud talurahva olukord sisuliselt orjade omast. Üheski Euroopa riigis, kui vahest [[Hispaania]] välja arvata, ei olnud talurahva olukord raskem kui Poola-Leedus.
120. rida ⟶ 96. rida:
[[Araabia keel]] ei olnud ametlikult tunnustatud. Mõnel määral kasutati seda välissuhetes. [[Tatarlased]] kasutasid seda oma usuasjades. Nad ka kirjutasid kirikuslaavi keelt [[araabia kiri|araabia kirjas]].
[[File:Religie w I Rz-plitej 1573.svg|pisi|right|200px|Religioonide levik Rzeczpospolitas]]▼
== Religioon ==
[[Pilt:Akt Konfederacji Warszawskiej.jpg|pisi|Varssavi konföderatsiooni leping]]
Rzeczpospolita ei olnud kunagi ülekaalukalt [[katoliiklus|katoliiklik]] riik. Nii suurvürstiriigis, kui [[Poola Krooni maad]]e idaosas (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] alad) olid katoliiklased selges vähemuses. Pärast [[reformatsioon]]i oli suurvürstiriigi osas ja [[Radziwill]]ide, [[Wołłowicz]]ide, [[Hlebowicz]]ide, [[Sapieha]]de, [[Ogiński]]te, [[Chodkiewicz]]ite, [[Wiśniowiecki]]te magnaadiperekondades levinud [[protestantism]] ja Lääne-Poolas oli levinud [[kalvinism]].
134. rida ⟶ 110. rida:
Usuvabadusega käisid kaasas [[sõnavabadus|sõna]]- ja [[trükivabadus]]. [[Tsensuur]] oli Poola–Leedus väga nõrk.
==Rzeczpospolita
[[Pilt:Wojniakowski_Passing_of_the_3rd_of_May_Constitution.png|pisi|left|3. mai konstitutsiooni vastuvõtmine. [[Kazimierz Wojniakowski]] maal (1806)]]▼
[[3. mai]]l [[1791]] vastu võetud [[3. mai konstitutsioon|põhiseadus]] oli esimene Euroopas ja teine maailmas.▼
Põhiseadusega püüti kehtestada [[võimude lahusus]]e põhimõte. Eraldati seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Esimest korda peeti [[kodanik]]ena silmas mitte üksnes aadlit, vaid ka linlasi ja [[talupoeg]]i.▼
Kehtestati kahekojaline seim. Kaotati igaühe veto ja selle asemel hakkasid seimi mõlemad kojad otsuseid vastu võtma [[lihthäälteenamus]]ega.▼
Kaotati valitav monarhia. See asendati päriliku monarhiaga. Uue monarhi valimised pidid toimuma üksnes siis, kui vana dünastia välja sureb.▼
Põhiseadusega võeti talurahvas üleriigilise seaduse ja valitsuse kaitse alla. Kaotati kodukariõigus, mis esimest korda andis talupoegadele võimaluse ülekohtuse mõisniku vastu sõltumatust [[kohus|kohtust]] abi saada. Kuigi sellega ei kaotatud pärisorjust, oli see vähemalt esimene samm selles suunas, lõpetades mõisnike piiramatu võimu talupoegade üle.▼
Täies ulatuses ei hakatud seda põhiseadust kunagi rakendama ja 4 aastat hiljem lakkas Rzeczpospolita olemast.▼
▲== Ajalugu ==
▲[[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis Poola ja Leedu alade šlahta poolt valitav kuningas ning valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|Sejm]], [[Varssavi]]s. Leedu vürstiriigi aladest [[Podoolia]]st, [[Volõõnia]]st ja [[Ukraina ajalugu|Ukraina]] aladest moodustati [[Poola kuningas|Poola kuninga]] valdused, [[Poola krooni maad]], kuna Poola ja Leedu alad olid jube eelnevalt muutunud kohalike [[magnaat]]ide ja šlahta maksuvabadeks pärusvaldusteks. Unioonilepinguga sõlmiti ka Poola-Leedu sõjaline kaitse- ja liiduleping, millega kohustusti alustama sõdu ja sõlmima rahulepinguid vaid ühiselt. Samas säilitasid mõlemad osapooled oma autonoomia, riigikassa, sõjaväe ning kohaliku korralduse. Uniooniga moodustatud ühine sejm ja riigivalitsemises osalemiseks eelduseks seatud katoliku usutunnistusse üleminek, soodustas Leedu ja leedu alade [[litviinid|slaavi elanikkonna]] aadelkonna [[poloniseerimine|poloniseerumist]] ja Lääne-Euroopa mõjudega Poola kultuuriruumi sulandumist.
▲[[16. sajand]]il kujunes Rzeczpospolitas välja [[seisus]]lik [[monarhia]], milles domineeris [[šlahta]] eesotsas [[magnaat]]idega. [[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Seim (Poola)|Seimist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu [[šlahta]] osavõtul (''[[electio viritim]]''). Viimase pärijateta, [[Jagelloonid]]est valitseja ([[Zygmunt II August]]) surma järel (1572), valiti šlahta poolt [[Poola kuningas|Poola kuningatroonile]] välismaiseid valitsejaid ([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma]] [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] (1573–1574) ja Prantsuse [[Henri III|Henry]] (1573–1574), Transilvaania [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]), Rootsi [[Sigismund III Vasa]] ([[1592]]–[[1599]]) ning [[Saksi kuurvürst]]id). [[1596]]. aastal sai [[Kraków]]i asemel [[pealinn]]aks [[Varssavi]]. Šlahtale aja jooksul antud vabaduste ja privileegide najal kujunes Rzeczpospolitast aadlivabariik (''Rzeczpospolita Szlachecka'').
▲Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]]. [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ja [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] ([[1609]]–[[1618]] [[dmitriaad]]id) oli Poola kuningapoeg [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]], [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] – [[4. november|4. novembrini]] [[1612]], ning mille tulemusel liideti riigiga [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i jt. alad ([[Deulino vaherahu]] 1618).
▲[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[Rootsi-Poola sõda|1600–1629]]), laieneva [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]].
▲[[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola–Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.
▲Rzeczpospolitat ohustas, [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud [[rootslased|rootslaste]] sissetung, nn. [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. (Vt [[Uputus (Poola)]]). 17. sajandi sõjad laostasid maa, laienes poliitiline [[detsentralisatsioon]] ([[1652]] rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaühe veto tähendas seda, et ükskõik milline Seimi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu. Lõpuks muutus Seim peaaegu [[teovõimetus|teovõimetu]]ks: vastu polnud võimalik peaaegu ühtki eelnõu, igale eelnõule seisis keegi vastu.
[[Pilt:Regni map.jpg|pisi|Rzeczpospolita (1720)]]
[[Pilt:Map of the partition of the Kingdom of Poland and the Grand Duchy of Lithuania from 1799.jpg|pisi|Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat]]
[[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] algatusel toimus [[1772]] [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Austria ertshertsogiriik|Austria ertshertsogiriigi]] juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel.
▲[[18. sajand]]il, [[August II]] Tugeva poolt alustatud Rootsi-vastases [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langes Rzeczpospolita [[1702]]–[[1709]] Rootsi [[okupatsioon]]i alla. August II püüded rajada [[absolutism|absolutistlikku]] Poola-[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[personaalunioon]]iga ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sekkumisele. Pärast August II-e surma 1733. aastal, tekkis Poolas August II poja [[August III (Poola)|August III]] ja [[Stanisław Leszczyński]] toetajate vahel [[Poola pärilussõda]] 1733–1735.
▲18. sajandi keskpaiku hakkas majandus elavnema, kuid [[Czartoryski]]te magnaadisuguvõsa ei suutnud [[1764]]–[[1766]] riiki oluliselt [[reform]]ida. 1766. aastal, August III surma järel, kes oli viimane [[Poola kuningas]] ja [[personaalunioon]]iga [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstirii]]gi [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]], sai Poola kuningaks [[Stanislaw Poniatowski]].
Kuninga [[Stanisław August Poniatowski]] ja [[Patriootlik Erakond|Patriootliku Erakonna]] ([[Hugo Kołłataj]], [[Ignacy Potocki]]) katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e (liit Preisiga [[1790]], [[Nelja-aastane seim|Nelja-aastase seimi]] reformid [[1788]]–[[1792]], Euroopa esimese [[põhiseadus]]e vastuvõtmine [[3. mai]]l [[1791]], [[haridus]]e ja [[kultuur]]i edendamine) lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792 ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]] Venemaa keisririigi ja Preisimaa vahel.
151. rida ⟶ 155. rida:
Pilt:Karte_polnischeteilungen4.jpg|Poola jagamised
</gallery>
▲==Rzeczpospolita põhiseadus ==
▲[[Pilt:Wojniakowski_Passing_of_the_3rd_of_May_Constitution.png|pisi|3. mai konstitutsiooni vastuvõtmine. [[Kazimierz Wojniakowski]] maal (1806)]]
▲[[3. mai]]l [[1791]] vastu võetud [[3. mai konstitutsioon|põhiseadus]] oli esimene Euroopas ja teine maailmas.
▲Põhiseadusega püüti kehtestada [[võimude lahusus]]e põhimõte. Eraldati seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Esimest korda peeti [[kodanik]]ena silmas mitte üksnes aadlit, vaid ka linlasi ja [[talupoeg]]i.
▲Kehtestati kahekojaline seim. Kaotati igaühe veto ja selle asemel hakkasid seimi mõlemad kojad otsuseid vastu võtma [[lihthäälteenamus]]ega.
▲Kaotati valitav monarhia. See asendati päriliku monarhiaga. Uue monarhi valimised pidid toimuma üksnes siis, kui vana dünastia välja sureb.
▲Põhiseadusega võeti talurahvas üleriigilise seaduse ja valitsuse kaitse alla. Kaotati kodukariõigus, mis esimest korda andis talupoegadele võimaluse ülekohtuse mõisniku vastu sõltumatust [[kohus|kohtust]] abi saada. Kuigi sellega ei kaotatud pärisorjust, oli see vähemalt esimene samm selles suunas, lõpetades mõisnike piiramatu võimu talupoegade üle.
▲Täies ulatuses ei hakatud seda põhiseadust kunagi rakendama ja 4 aastat hiljem lakkas Rzeczpospolita olemast.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Poola kuningriik]]|nimi=Rzeczpospolita|aeg=[[1569]]–[[1795]]|järgnev=Rzeczpospolita likvideerimine<br> [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]],<br> [[Austria ertshertsogkond|Austria ertshertsogkonna]] ja<br> [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] poolt}}
| |||