Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli. Tänapäeval on need slovakid, tšehhid, kašuubid, poolakad ja sorbid. Põhja- või lehhiidi gruppi kuuluvad koos poola keelega kašuubi ning väljasurnud polaabi ja pomoraani keeled. Ülem- ja alamsorbi keeled omavad nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.

Lääneslaavlased
Západní Slované (cz)
Západní Slovania (sk)
Słowianie zachodni (pl)
Zôpôdni Słowiónie (csb)
Pódwjacorne Słowjany (dsb)
Zapadni Słowjenjo (hsb)

Rahvaarv
>82 miljonit
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad
Keeled
Lääneslaavi keeled: tšehhi, kašuubi, alamsorbi, poola, slovaki, ülemsorbi
Religioon
Katoliku kirik, mitteusklikud vähemused
Seotud rahvad
slaavlased (eriti idaslaavlased), baltlased

Slaavlaste templi rekonstruktsioon Groß Radenis.

Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste Lääne-Euroopa rahvaste eeskujul, sidemete tõttu Rooma keisririigi ja läänekristlusega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamus lõunaslaavlasi pöördus ortodoksesse kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud Bütsantsi poolt, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) katoliku kiriku poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.

Ajalugu

Piiskop Absalon kukutab jumal Svantoviti Arkonas.

Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime vendid (tõenäoliselt Venedi või Venedae, mis võetud Jordaneselt ja Tacituselt). Mieszko I, esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".

Varaslaavlaste ekspansioon algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, ida- ja lõunaslaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, Samo riik (623–658), Morava vürstkond (8. sajand – 833), Nitra vürstkond (8. sajand – 833) ja Suur-Määri riik (833 – u. 907). Sorbid ja teised polaabi slaavlased, nagu obodriidid ja veletid, sattusid keskajal pärast Vendi ristisõda Saksa-Rooma riigi ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. Polaabi keel säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa Alam-Saksi liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 sorbi, kes elasid peamiselt Lausitzis, tänapäeva Saksamaa Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.

Kesk-Poola polaanide hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi Mieszko I juhtimisel. Mitu sajandit omas Poola tihedaid sidemeid oma läänepoolsete naabritega, kus Poola valitseja Bolesław I Chrobry kuulutati Saksa-Rooma keisri Otto III poolt Frater et Cooperator Imperii ("vend ja partner keisririigis").

Tšehhide eelkäijad liikusid Čechysse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui nende valitsejad muutusid lõpuks (1002) Saksa-Rooma keisrite vasallideks. Tšehhi kuningriik oli keisririigi osa aastatel 1002 – 1419 ja 1526 – 1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat (Suur-Määri riigi hukk) Ungari ülemvõimu alla – üheskoos teiste slaavi gruppidega nagu horvaadid, sloveenid, dalmaatslased ja russiinid. Nii tšehhid kui ka slovakid olid Habsburgide võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel Austria keisririigi ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari osa.

Lääneslaavi grupid

Lääneslaavi keeled

• Lehhiidi grupp
  • poolakad
  • sileeslased
  • kašuubid

• Tšehhi-slovaki grupp
  • tšehhid
    • moraavialased
  • slovakid

• sorbid
  • miltsenid (ülemsorbid)
  • luužitsid (alamsorbid)

Lääneslaavi hõimud 9./10. sajandil

Vaata ka

• Lääneslaavi keeled
• Idaslaavlased
• Lõunaslaavlased
• Keskaegsete Slaavi hõimude loend