Šlahta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Šlahta''' ([[poola keel]]es ''szlachta'', [[leedu keel]]es ''šlėkta'', ''šlėktos'' või ''bajoraia'', [[ukraina keel]]es ''шляхта'', [[valgevene keel]]es ''шляхта'') oli [[aadel]]kond algselt [[Poola kuningriik|Poola kuningriigis]] ning hiljem, pärast Poola ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] liitumist [[personaalunioon]]i alusel, ka [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu aadelkond|aadelkond]]. Kui [[Preisimaa hertsogiriik]] sõlmis Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]]ga vasallisuhted, arvati ka [[Preisimaa]] aadelkond Rzeczpospolita šlahta hulka.
==Šlahta poliitilised õigused==
Šlahtal oli Euroopa suurriigi [[Rzeczpospolita]] poliitilises elus suur tähtsus, kuna Rzeczpospolita valitsejad, [[Poola kuningas|Poola kuningad]] valiti demokraatlikult šlahtaesindajate kokkutulekul ning kuna šlahta ja nende valdused olid juba alates [[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Lajos I]] valitsemisajast ([[1374]]) alanud maksudest vabastamisega (siis nõuti neilt vaid va 2 hõbe[[kross]]i läänimaalt ja sõjeteenistust). [[1386]]. aastal andis kuningas [[Władysław II Jagiełło]] šlahtale kohutupidamiseõiguse oma alamate üle,
[[1501]]. ja [[1505]]. aasta [[seadus]]tega sattus valitav [[Poola kuningas]] täielikku sõltuvusse [[Seim (Poola)|Seimist]], aastast [[1573]] valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul.
Šlahta privileegid likvideeriti Poolas [[1921]]. aastal.
| |||