Eesti Vabariigi teaduspreemia: erinevus redaktsioonide vahel

*<nowiki>V. Aasmäe, I. Blinova, A. Vassiljev, V Krõsanova, H. Luik, A. Laur, A. Maamägi, A. Meiner, Ü. Roosaare “Süsteemi “valgala-jõgi-laht” imitatsioon-modelleerimine”.nova, H. Luik, A. Laur, A. Maamägi, A. Meiner, Ü. Roosaare'' “Süsteemi “valgala-jõgi-laht” imitatsioon-modelleerimine”.</nowiki>

 

* ''[[Jüri Engelbrecht]]'' “Asümmeetrilised üksiklained. Sissejuhatav käsitlus” (ingliskeelne monograafia). London & Harlow, Longman, 1991;

* ''[[Juhan Simovart]]'' “Veiste leukoosi etioloogia, epizootoloogia ja tõrjetulemused”. Moskva, 1991;

* ''[[Lembit Roostar]]'' (kollektiivi juht), [[Jüri Samarüütel|''Jüri Samarüütel'']]'', [[Mati Ress]], [[Tähti Saar]], [[Toomas Aro]], T[[oomas Hermlin]], [[Iivi Köbas]], [[Lidia Litvinova]], [[Mae Randala]], [[Ürjo Ploom]], [[Jüri Väli]], [[Arvo Klaar]],[[Hannes Kuiv]], [[Mehis Mikkel]]'' “Kaasasündinud südamerikete kirurgiline ravi”. Tartu, 1991.

 

1993. aastal jagati teaduspreemiad nelja valdkonda:

# [[täppisteadused]],

* Humanitaarteaduste preemia: ''[[Juri Lotman]]'' “Valitud artiklid Tartu semiootika koolkonna uurimustest ja avastustest” ja ''[[Juhan Peegel]]'' “Nimisõna poeetilised sünonüümid regivärssides”.

 

1994. aastal kehtestas Vabariigi Valitsus, et igal aastal määratakse üks riigiteaduspreemia “pikaajalise teadustöö tulemuste eest teadlasele või teadlaste kollektiivile” ning eelmise aasta parimate teadustulemuste esiletõstmiseks viis aastapreemiat järgmistes teadusvaldkondades:

# [[täppisteadused]], [[keemia]] ja molekulaarbioloogia;