[['''Soome]][[mütoloogia]]''' omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste [[soomeugri keeled|soomeugri]] [[mütoloogia]]tega, nagu [[eesti mütoloogia]]ga, kuid ka teiste naabruses olevate [[mütoloogia]]tega, näiteks [[Balti mütoloogia|balti rahvaste]] ja [[Skandinaavia mütoloogia|skandinaavlaste mütoloogiaga]]. [[Soome]] ja teiste [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] rahvaste [[mütoloogia]]d on seotud teise [[soomeugri keeled|soomeugri]] rahvaste, nagu [[saamid]]e [[mütoloogia]]tega.
[[Soome]][[mütoloogia]] elemendid säilisid läbi suulise [[traditsioon]]i ning [[folkloor]]i [[18. sajand]]ini.
Pea[[jumal]] [[Ukko]] (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki [[jumal]]used. Kõige pühamaks loomaks oli [[karu]]. [[Karu]]t nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu ''mesikämmen'', ''otso'' ja ''kontio''.
Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop [[Mikael Agricola]] oma Uue testamendi tõlke eessõnas. [[Soome]] [[mütoloogia]]t uuris ka [[18. sajand]]il [[Lars Leevi Laestadius]]. Suurimad uuringud tehti [[19. sajand]]i jooksul, pandes kirja vana maaluulet ja [[folkloor]]i. [[Elias Lönnrot]] koostas [[Soome]] [[rahvuseepos]]e [[Kalevala]].
