Lause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{liita|Lause semantiline funktsioon}}
{{liita|Lause pragmaatiline funktsioon}}
'''Lause''' on [[keeleüksus]], mis on grammatiliselt ja [[intonatsioon]]iliselt vormistatud ning kannab terviklikku [[mõte|mõtet]]. Lause on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. Lause peamine tunnus on [[teade|teate]] edastamine [[vastuvõtja]]le. Lause koosneb [[lause moodustajad|lause moodustajatest]], milleks onvõib olla [[sõnavorm]]id, [[fraas]]id, üks või mitu [[osalause]]t ja/või [[lauselühend|sekundaartarinditsekundaartarind]].
 
==Lause tunnuseid==
LausedLause võivadvõib olla:
 
* '''kontekstisidusadkontekstisidus''' – Need on laused, midaseda ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata. Küsimusest ''Kuhu mujale''? on raske aru saada, kui ei tea tekstilist konteksti, kus antudseda küsilauseküsilauset esinebkasutati
 
* '''kontekstivabadkontekstivaba''' – Needtekstilisest onkontekstist laused, mis on teineteisest sõltumatudsõltumatu. Lause ''Radiaatorid olid soojad'' või ''Ema luges tütrele raamatut'' mõistmiseks ei pea teadma, lauselemillised laused eelnenudsellele kontekstieelnesid
 
* '''grammatilisedgrammatiline''' – Need on laused, mis vastavad eestivastata keele nõuetele.: ''Ma tahaksin saada uut autot''
 
* '''ebagrammatilisedebagrammatiline''' – Needmitte on laused, mis ei vasta eestivastata keele nõuetele.: ''Uut autot ma saada tahaksintahaksid''.
 
* '''ebagrammatilised''' – Need on laused, mis ei vasta eesti keele nõuetele. ''Uut autot ma saada tahaksin''.
<br>
==Lause kui terviku funktsioonid==
Mõtte väljendamine lause abil tähendab, et lause kui tervik ja selle elemendid täidavad samaaegselt mitut eri funktsiooni. Eelkõige väljendab lause mingit sündmust, mida võib tinglikult nimetada situatsiooniks.