Pärnu praostkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
44. rida:
*[[Käru kogudus]] (oli omal ajal Vändra abikogudus)
==Ajalugu==
1636. aastal loodi Liivimaal, [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel samuti kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja Tartu praostkonnad. Pärnu praostkonna jaotamisest kahe praosti vahel on andmeid 1671. aastast. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonnaks]]. [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate [[Liivimaa kubermang]]u praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
60. rida:
1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918.aastal ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis [[Eestimaa konsistoorium]]ile.
==Praostid==
*1749–1767, [[Johann Friedrich Körber]],
*1786–1811, [[Johann Christian Lisch]],
81. rida ⟶ 82. rida:
==Vaata ka==
*[[Pärnu kreis]]
[[Kategooria:Praostkonnad]]
[[Kategooria:EELK Pärnu praostkond| ]]
|