Erinevus lehekülje "AIDS" redaktsioonide vahel

Lisatud 302 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
MeshID = D000163 |
}}
'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus. ja millele on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
 
== Nimetus ==
 
AIDS on [[inglise keel]]ne lühend '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.
 
Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.
 
== Kaasuvad haiguslikud seisundid ==
== Ajalugu ==
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
 
Vähiseisundite tekke põhjused pole käesoleval ajal selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esile kutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
 
== Oportunistlikud mükoosid ==
 
AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]'' liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>
 
== Ajalugu ==
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>
 
==Vaata ka==
24 052

muudatust