Hollandi Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
74. rida:
Iseseisvussõda venis pikale, mida katkestas ka 1609. aastal sõlmitud [[Kaheteistaastane vaherahu]]. Hispaania võitis sõjas enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Portugal]]iga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Hispaania majandusliku võimsuse kahjustamiseks kandsid hollandlased sõjategevuse ka Hispaania koloniaalvaldustesse rünnates [[Hollandi Ida-India Kompanii]] ja [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] laevastike ja palgasõduritega [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i pool [[Peruu]], [[Callao]] aladel ja [[Atlandi ookean]]i poolt [[Pernambuco osariik|Pernambuco]], [[Recife]] ümbruse [[suhkruroog|suhkrurookasvatuspiirkonda]] [[Brasiilia]] aladel, mille vallutasid ja valdasid aastetel 1630–1654. Hollandi laevad kaaperdasid ka Hispaania laevu, mis vedasid kolooniatest hangitud [[hõbe]]dat Hispaaniasse<ref>[http://www.historytoday.com/cr-boxer/time-flemings-dutch-brazil-1624-54 In the Time of the Flemings: the Dutch in Brazil, 1624-54], History Today 1954 Volume: 4 Issue: 3 </ref>.
[[1648]]. aastal sõlmiti [[Münsteri rahu]], millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust.
===Hollandi koloniaalimpeerium===
Hollandi koloniaalimpeerium koosnes meretagustest territooriumitest, mida kontrollis Hollandi Vabariik. Hollandlased jäljendasid Hispaania ja Portugali eeskuju, kehtestades meretaguse impeeriumi, kui see saavutati Portugali ja Hispaania koloniaalalade sõjaliste vallutuste kaudu, mitte maade-avastuse ja kolonisatsiooni käigus. Selleks oli olulist abi hollandlaste suurepärasest laevanduse ja kaubanduse tasemest ning ka natsionalismi tõusuga, mis nõrgendas oluliselt Hispaaniat. Holland rajas oma kolooniad kaudsele riiklikule kapitalismile. Hollandlaste maade-avastus retked, mida juhtisid ([[1594]]–[[1597]], [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]]) [[Willem Barents]], ([[1609]]–[[1611]] reisid [[Kirdeväil]]a leidmiseks ja praeguse [[New York|New Yorgi]] piirkonna ümbruses, et leida lühimat teed [[Aasia]]sse) [[Henry Hudson]] ja ([[1642]]–[[1644]], purjetas ta esimesena ümber [[Austraalia manner|Austraalia mandri]] ja jõudis esimese eurooplasena [[Uus-Meremaa]]le) [[Abel Tasman]] olid edukad, paljastades eurooplastele uusi territooriume.
[[Hollandi koloniaalimpeerium]]i hulka kuulusid ▼
Holland kaotas paljud koloniaalmaad ja samas ka globaalse võimu staatuse Brittidele, kui metropolid langesid [[Prantsuse revolutsioon]]i käigus.
▲[[Hollandi koloniaalimpeerium|Hollandi]]i [[Koloniaalimpeeriumid|koloniaalimpeeriumi]] hulka kuulusid:
*Aasias: [[Indoneesia#Ajalugu|Hollandi India]], [[Tseilon]], [[Hollandi Antillid]];
*Aafrikas: [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]];
*Ameerikas: Kirde-[[Brasiilia]]s ([[Hollandi Brasiilia]]), [[Hollandi Guajaana]], [[Aruba]], [[Bonaire]] ja [[Curaçao]] ja [[Uus-Amsterdam]] ([[New York]]).
Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks [[Jaapan]]is, [[India]]s ja [[Aafrika]]s.
===Hollandi Kuldaeg===
16. sajandi teisel poolel kasvas Hollandi sõjaline jõud väga kiirelt, hollandlased domineerisid globaalses kaubandusvõrgustikus 17. sajandi teises pooles, mille vältel toimus ka kultuuriline õitseng, mida tuntakse [[Hollandi kuldaeg|Hollandi Kuldajastu]] nime all. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said [[Inglismaa kuningriik]] ja [[Prantsusmaa kuningriik]]. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. 17. sajandi I poolel kuulus 75% kaubalaevastiku mahust Hollandile, sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat [[kaubalaev]]a. Riigikorralt oli Holland [[vabariik]], kõrgeim ametnik on [[asehaldur]]. Hollandist kujunes ka usulise sallivuse pioneer ning Holland oli ka teaduses eesrinnas.
===Napoleoni sõjad===
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutas [[Napoleon I]] Hollandi vabariigi alad ja muutis selle [[Bataavia Vabariik|Bataavia Vabariigiks]] ja [[1806]] vasallriigiks - [[Hollandi Kuningriik|Hollandi Kuningriigiks]], mida valitses tema noorem vend [[Louis Bonaparte]].
{{commonskat|Republic of the Seven United Netherlands}}
| |||