Perkons: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 92 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Perkons''' ([[läti keel|läti]] '''Pērkons''', [[leedu keel|leedu]] '''Perkūnas''', [[preisi keel|preisi]] '''Percunis''', vrd [[Slaavi keeled|slaavi]] '''Perun''', [[Skandinaavia keeled|skandinaavia]] '''Fjörgyn''' (?), [[hindu]] '''Parjanya''' (?)) – oli [[balti rahvad|balti rahvaste]] [[usund]]is [[äike]]se, [[vihm]]a ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane [[õiglus]]e kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja.
 
Läti [[Pērkons]] esineb ka kui taevane sepp, kes tagus valmis päikese. Kohati oli Pērkons taeva, mägede ja tammede jumal, kes ratsutas kuldsel hobusel ja vibutas nuia. Et ta valitses loodusjõude, pikset ja välku, on oletatud, et ta kehastas taevast kitsamas mõistes. Osaliselt on ta teise taevajumalaga ([[Dievs]]) kokku sulanud, tedagi on kujutatud jumal-isana ning epiteetidega isa ja vanaisake. Osa [[balti mütoloogia]] uurijaid on pidanud piksejumalat ülemjumalale alluvaks jumalaks; teise vaatenurga kohaselt oli algselt üksainus taevast, vihma ja äikest valitsev ülemjumal, lahknemine toimus hiljem ja pikse- ning tormijumal allutati taevajumalale. Mõneti oli just tema (ja mitte 'Taevaisa') panteoni keskne tegelane. Nimi tuleneb oletatavasti [[indoeuroopa algkeel|indoeuroopa]] tüvest, mis tähendas löömist või lingutamist, kuid on oletatud ka etümoloogilist seost tamme või mäega. Mõnedes müütides on Pērkonsil abiliseks taevane sepp Kalejs (Leedu mütoloogias Kalvis), kelle puhul mõned uurijad on tõmmanud paralleele eesti [[Kalev]]i ja soome Kalevaga.
356

muudatust