Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
18. sajandi teisel poolel, kui [[valgustusideoloogia]] mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. [[Museaal]]ide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid [[Briti Muuseum]] (avati 1753) ja [[Louvre]] (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele [[Euroopa]] muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said mõisnike (J. Burchardti, [[August Wilhelm Hupel]]i, E. P. Körberi) era(kunsti)kogud. 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli [[Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]].
19. sajandil hakkas kujunema [[museoloogia]] teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega [[institutsioon]]iks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja seepärast hakati ehitama esimesi eriotstarbelisi muuseumihooneid. Asutati esimesed [[rahvusmuuseum]]id ([[Ungari Rahvusmuuseum]] 1802, Tšehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid ([[Kopenhaageni Etnograafiamuuseum]], 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. [[Saksa Rahvusmuuseum]]i (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 [[Eestimaa provintsiaalmuuseum]]. 1880. aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis [[vabaõhumuuseum (üldmõiste)|vabaõhumuuseum]], kus esitatakse eksponaate loomulikus miljöös.
[[Pilt:Tuglase muuseum aiaga.jpg|pisi|left|[[Ahja valla Tuglase muuseum|Tuglase muuseum]] on vormilt ajaloomuuseum.]]
| |||