Valguse kiirus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
Sellegipoolest kordas [[Accademia del Cimento]] [[Firenze]]s [[1667]] Galilei katset, asetades lambid teineteisest miili kaugusele. Ka seekord ei täheldatud viivitust. See kinnitas Descartesi seisukohta, et valgus levib lõpmata kiiresti. Galilei ja [[Robert Hooke]] seevastu tõlgendasid seda tulemust nii, et valguse kiirus on liiga suur, et seda saaks sellise katsega määrata.
Esimesena hindas valguse kiirust edukalt taani astronoom [[Ole Rømer]] [[1676]]. Ta uuris [[teleskoop|teleskoobiga]] Jupiteri kaaslase [[Io (kuu)|Io]] liikumist. Sellest, millal Io Jupiteri varjust ilmub ja millal jälle varju jääb, tegi ta järelduse, et Io tiirlemisperiood on umbes 42,5 tundi. Nii saab Io varjutuse aega ennustada. Ent Rømer märkas, et arvutatud väärtused pole Io varjust väljatuleku ja Jupiteri varju jäämise hetkedega täpses kooskõlas: aasta jooksul käis Io algul üha enam ette, seejärel üha enam taha. Rømer seletas seda ajalist nihet sellega, et olenevalt Io ja Maa vahelisest kaugusest läbib valgus erineva vahemaa. Ta tegi järelduse, et valgus ei levi silmapilkselt, vaid lõpliku, aga väga suure kiirusega. Ta võttis Maa orbiidi läbimõõduks 22 valgusminutit. Tegelikult on see 16 valgusminutit ja 38 valgussekundit. Rømer pidi tegema oma mõõtmistest ekstrapolatsiooni (täpsustamata oma arvutust), sest suurima kauguse ajal Maast ei ole Jupiter ja Io vaadeldavad, sest Päike on vahel. Rømeri tõdemuse kaalukust näitab see, et paljud tema ajastu teadlased (näiteks tema ülemus [[Giovanni Domenico Cassini]]) keeldusid tunnistamast Rømeri avastust tunnistamast ja hoidsid kinni tolleaegsest üldlevinud ettekujutusest valguse lõpmatult kiirest levimisest ruumis.
Et Rømer ei teadnud Maa orbiidi läbimõõtu, ei saanud ta ka anda valguse kiirusele kindlat väärtust. Seda tegi esimesena Christiaan Huygens [[1678]]. aastal. Ta viis kokku Rømeri andmed valguse kiiruse kohta ning [[Giovanni Domenico Cassini]] 1673 juhuslikult ligikaudu õigeks osutunud Maa orbiidi läbimõõdu hinnangu 280 miljonit kilomeetrit ning sai tulemuseks valguse kiiruse 213 000 km/s. Et mõlemad väärtused olid ebatäpsed, osutus saadud tulemus umbes neljandiku võrra väiksemaka tänapäeval teadaolevast väärtusest.
| |||