Ainud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 59 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q101828 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{Rahvanimed|Ainu|Ainu|айны}}
[[Pilt:AinuManStilflied.JPG|pisi|Ainu mees 1880. aasta paiku]]
'''Ainud''' on [[Jaapan]]i põhjaosas ja vähesel määral [[Venemaa]]l elav rahvas[[põlisrahvas]], kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui geneetiliselt erinevad tugevasti [[jaapanlased|jaapanlastest]]. Nende viimasel ajal eelistatud endanimetus on ''utari'' 'seltsimehed, kaaslased', sest nende omanimetus on Jaapanis muutunud halvustavaks.
 
Ainude täpne arv on teadmata, sest paljud neist eelistavad oma etnilist päritolu varjata; neid võib olla 20 000...150 000{{lisa viide}}. 1999. aasta rahvaloendusel saadi ainude arvuks Hokkaidōl 23 767; Venemaal on rahvaloendusel loendatud 109 ainut. [[ainuAinu keel]] on äärmiselt ohustatud, seda valdavad vaid üksikud inimesed.<ref>http://www.unesco.org/culture/languages-atlas/en/atlasmap/language-id-475.html</ref> Valdav osa ainudest on assimileerunud.

Väike osa ainudest elab [[Sahhalin]]il, enamik [[Hokkaidō]] saare lõuna- ja idarannikul. Nad on elanud ka [[Kuriilid]]el.
 
==Päritolu==
Ainusid on peetud Jaapani põlisasukateks. Mõnikord on neid peetud Jaapani [[Jōmoni periood]]i elanike järglasteks.<ref>[[Donald Denoon]], [[Mark Hudson]]. ''Multicultural Japan: palaeolithic to postmodern'', Cambridge University Press 2001, lk 22–23, ISBN 0-521-00362-8. [http://books.google.com/?id=XUw6kiX9LQ0C&pg=PA22 Hoogle'i raamat.]</ref>

[[Ainu mütoloogia]] järgi tulid nende esivanemad taevast.

Ainude ja ainu keele päritolu on teadmata<ref ningname="MR" ainu/>. Ainu keelt peetakse [[isoleeritud keel]]eks, millel puuduvad teadaolevad [[sugulaskeel]]ed (on otsitud seoseid [[paleosiberi keeled|paleosiberi]] ja [[austroneesia keeled|austroneesia keeltega]]). Geneetiline sugulus seob ainusid [[nivhid]]e, [[itelmeenid]]e, [[tšuktšid]]e, [[korjakid|korjakkide]] ja [[aleuudid (rahvas)|aleuutidega]].

Ühe teooria järgi hakkasid ainud ja jaapanlased asustama Jaapanit umbes üheaegselt, kuid nende vahel puudusid kaua lähemad kontaktid. Asustuse tihenedes olid erinevate [[etnos]]te omavahelised suhted algselt sõbralikud, kuid järk-järgult hakkasid jaapanlased ainusid nende maadelt välja tõrjuma, kohates vaid ajutist vastupanu.
 
[[Pilt:Historical expanse of the Ainu.svg|pisi|Ainude ajalooline asuala. Punasega on märgitud ajalooline asuala ja roosaga kohanimede järgi oletatav varasem asuala. Punased punktid märgivad kohtu, mille nimed arvatakse pärinevat ainu keelest.]]
[[Pilt:NSRW - Asiatic Types - Ainu of Japan.jpg|pisi|Ainu meestel on sageli lopsakas habe.]]
 
==Seisund Jaapanis==