Mükeene Lõvivärav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →Ehitus |
||
14. rida:
Värav ise koosnes kahest suurest monoliidist, mis olid kaetud tohutu sillusega (4,5×2,0×0,8 m). Silluse kohal moodustab müüritis kolmnurkse [[pseudokaar]]e, mis vähendab sillusele langevat raskust. Tekkinud kolmnurkse tühimiku täidab [[lubjakivi]]st tahvel, kuhu on raiutud kahel pool sammast seisva emalõvi reljeef. Loomade pead olid valmistatud eraldi ja puuduvad tänapäeval.<ref name="Kleiner1"/> Sammas on [[Minose kultuur|Minose]] tüüpi, ning asetseb [[altar]]i laadselt platvormil, kuhu ka lõvid oma esikäpad toetavad.<ref name="HellenicWorld"/>
Tsitadelli imposantne värav koos emalõvidega oli Mükeene kuningate sümbol ja pidi näitama nende võimu nii omadele kui võõrastele.<ref name="HellenicWorld"/> On pakutud, et emalõvid võivad sümboliseerida ka jumalanna [[Hera]]t.<ref name="O'Brien1"/> Lõviväravat võib võrrelda [[Hetiidid|Hetiidide]] Pronksiaegse tsitadell [[Hattuša]]
Värava kujundus sarnaneb mitmetele kaasaegsetele kunstiteostele. Sarnast kujundust kasutasid mitmed Minose pitsatid [[15. sajand eKr|15. sajandist eKr]] ja üks Mükeenest leitud vääriskivi. Mitmed Mükeene kunstiteosed kujutavad kahte vastastikku asetsevat looma, kelle vahel asub vertikaalne eraldaja, nagu näiteks kaks lammast näoga samba poole või kaks sfinksi näoga jumalust esindava püha puu poole.<ref name="Castleden1"/>
| |||