LoonudEnn Roos on loonud monumentaalskulptuuri ja arhitektuuriplastikat. Viljelenud vabaplastikat, modelleerides portreid, olulistikulisi kompositsioone, naisakte ning loomaskulptuure. Materjalidest eelistas skulptorta [[pronks|pronksi]] kõrval ka [[glasuur|mattglasuuriga]] [[Keraamika|keraamikat]], [[šamott|šamotti]], [[Terrakota|terrakotat]] ning hilisemal ajal ka polüestervaiku.<ref>Leo Gens, Enn Roos 70, Sirp ja Vasar, 22.09.1978</ref>
<nowiki> </nowiki>1930ndatel[[1930. aastad|1930. aastatel]] modelleeris hulgaliselt portreeskulptuure riigitegelastest, sh [[Jaan Poska]], [[August Rei]], [[Otto Tief]] ja [[Artur Sirk]]. Sõja ajal Moskvas viibides võttsvõttis ta osa [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] kunstinäitusest ning 1944. aastal toimunud [[Jüriöö]] kunstinäitusest. Sellesse perioodi kuuluvad tema tööd "Eesti partisanid", "Isa ja poeg - rahvatasujad" ning "Granaadiheitja".
Pärast sõda valmisid Enn Roosil mitmefiguurilised skulptuurigrupid ("Laulvad lapsed", "Akrobaadid"), portreed kultuuritegelastest ("[[Richard Sagrits]]", "[[Ants Laikmaa]]") ning hulgaliselt pisiplastikat ("Mängivad karud", "Lammas talledega" jt). Tema tuntuimad monumentaalskulptuurid on nn [[Tallinna vabastajate monument|Tallinna vabastajate monumendi]] langetatud peaga sõduri pronksist kuju ehk(nn [[Pronkssõdur]]) praegusel[[Tõnismäe kaitseväehaljak]]ul kalmistul(nüüd [[Kaitseväe kalmistu]]l) ning [[Harjumägi|Harjumäel]] asunud [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] pronksfiguur, mis paikneb (nüüd [[Eesti Ajaloomuuseum|Ajaloomuuseumis]] [[Maarjamäe|Maarjamäel]]).<ref>F.Matt, Skulptor Enn Roos 60-aastane – Rahva Hääl, 20.04.1968 nr 221</ref>
Kuulus 1939. aastast kunstiühingusse [[Pallas]] ja oli 1943. aastal [[Eesti Nõukogude Kunstnike Liit|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] üks asutajatest.
