Redaktsioon: 29. oktoober 2014, kell 14:31 redigeeri Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2015, kell 15:27 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: ==Elukäik== Kolis vanematega Eestisse 1912. aastal. Lõpetas 1927 [[Tallinna Peetri erakool]]i, õppis 1926–1928 [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is ja 1927–1928 [[Jaan Koort]]i ateljees. 1935 astus [[Pallas (kunstikool)\|Pallase Kõrgemasse Kunstikooli]], mille lõpetas 1939 skulptorina. Mobiliseeriti 1941 [[Punaarmee]]sse, tegutses 1942–1944 skulptorina [[Moskva]]s. Töötas [[1947]]–[[1983]] ~~[[Eesti~~Tallinna ~~Kunstiakadeemia\|Kunstiinstituudi]]~~Kunstiinstituudis õppejõuna: ~~aastast~~klaasehistöö, keraamika ja skulptuuri kateedris.<ref>P. Ruuge, Meie saadikukandidaate. Skulptor Enn Roos - Õhtuleht, 15.03.1961</ref> Aastast [[1958]] professor ja 1962–1977 skulptuurikateedri juhataja. ==Looming== Loonud monumentaalskulptuuri ja arhitektuuriplastikat. Viljelenud vabaplastikat, modelleerides portreid, olulistikulisi kompositsioone, naisakte ning loomaskulptuure. Materjalidest eelistas skulptor [[pronks\|pronksi]] kõrval ka mattglasuuriga [[Keraamika\|keraamikat]], [[šamott\|šamotti]], [[Terrakota\|terrakotat]] ning hilisemal ajal ka polüestervaiku.<ref>Leo Gens, Enn Roos 70, Sirp ja Vasar, 22.09.1978</ref> <nowiki> </nowiki>1930ndatel modelleeris hulgaliselt portreeskulptuure riigitegelastest, sh [[Jaan Poska]], [[August Rei]], [[Otto Tief]] ja [[Artur Sirk]]. Sõja ajal Moskvas viibides võtts ta osa Suure Isamaasõja kunstinäitusest ning 1944. aastal toimunud Jüriöö kunstinäitusest. Sellesse perioodi kuuluvad tema tööd "Eesti partisanid", "Isa ja poeg - rahvatasujad" ning "Granaadiheitja". Pärast sõda valmisid Enn Roosil mitmefiguurilised skulptuurigrupid ("Laulvad lapsed", "Akrobaadid"), portreed kultuuritegelastest ("[[Richard Sagrits]]", "[[Ants Laikmaa]]") ning hulgaliselt pisiplastikat ("Mängivad karud", "Lammas talledega" jt). Tema tuntuimad monumentaalskulptuurid on Tallinna vabastajate monument ehk [[Pronkssõdur]] praegusel kaitseväe kalmistul ning [[Harjumägi\|Harjumäel]] asunud [[Viktor Kingissepp\|Viktor Kingissepa]] pronksfiguur, mis paikneb nüüd [[Eesti Ajaloomuuseum\|Ajaloomuuseumis]] [[Maarjamäe\|Maarjamäel]].<ref>F.Matt, Skulptor Enn Roos 60-aastane – Rahva Hääl, 20.04.1968 nr 221</ref> Kuulus 1939. aastast kunstiühingusse [[Pallas]] ja oli 1943. aastal [[Eesti Nõukogude Kunstnike Liit\|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] üks asutajatest. 34. rida ⟶ 40. rida: == Tööd == [[Pilt:karuhirvepargis.jpg\|thumb]] Tema tuntuim teos on [[pronkssõdur]] aastast [[1947]] (koostöö A.[[Arnold Alas\|Arnold Alasega]]). [[Karu (skulptuur Hirvepargis)\|Karu]] 1939 [[Laulvad lapsed]]. 1947

Enn Roos: erinevus redaktsioonide vahel