Lauri Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Beritteeaar (arutelu | kaastöö)
Lisasin peatüki Õpikud
Beritteeaar (arutelu | kaastöö)
49. rida:
 
== Õpikud ==
Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid: Eesti ajalugu gümnaasiumile (ILO, 2004), Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile (TEA, 2010), Lähiajalugu I-II (koos Mart Laariga, Avita, 2007; uustrükk 2014), Eesti ajalugu I-II ja Üldajalugu (koos Mart Laariga, Maurus, vastavalt 2013 ja 2014), Lähiajalugu III (koos Mart Nutiga, 2014). Lisaks on Vahtre koostanud Eesti ajaloo lugemiku (koos Mart Laariga, Maurus, 2012) ja Üldajaloo lugemiku (koos Mart Laari ja Ardi Siilabergiga, Maurus, 2014). Eesti ajaloo lugemiku ilmumise puhul märkis õpetaja Marek Nisuma Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“<ref>http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/</ref> Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil. 2004. aasta gümnaasiumiõpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
 
Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil. 2004. aasta gümnaasiumiõpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
 
==Tunnustused==