Lauri Vahtre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendasin peatükki Poliitiline tegevus. Lisan täiendavaid viiteid. |
Täiendasin Kunstiline tegevus |
||
16. rida:
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu [[hingedeaeg]] langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.<ref name="mairi39" />
Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt ([[müütiline aeg]]).<ref name="mairi39" /> Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 61.</ref>
Nädalapäevadest eristuvad ülejäänud päevadest [[neljapäev]], [[laupäev]] ja [[pühapäev]], mis on teistest märgilisemad. Lauri Vahtre hinnangul võib selle taustaks olla varasem viiepäevane ajaarvamissüsteem lisaks hilisemale seitsmepäevasele. Vastavalt oleksid neljapäev ja laupäev võrreldavates positsioonides, neljapäeva ja laupäevaga seotud kombestikul on eesti rahvakalendris kokkulangevusi.<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 43–44.</ref> Vahtre hinnangul võib nädalapäevade maagiline arvestamine olla eesti rahvapärimuses enamalt jaolt hilisem ja laenuline nähtus, kuid see ei välista võimalust, et säärasel kommetel võib olla ka eesti traditsioonis väga arhailine kiht.<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 27.</ref>
32. rida:
==Kaitseministri nõuniku konkurss==
2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister [[Mart Laar]]i erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad.<ref name="loto">
Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.<ref name="mäggi" />
44. rida:
==Kunstiline tegevus==
Lauri Vahtre on avaldanud kaks romaani: 2009. aastal Peter Morgeni varjunime all "Sõnum" ja 2010. aastal oma nime all "Torm". Ta on Eesti Televisiooni seriaali "[[Tuulepealne maa]]" kaasstsenarist ning filmi "[[Detsembrikuumus]]" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.
2012. aastal avaldas Vahtre kaks luulekogu („Lihtsalt üks pihlakas“ ja „Ilus valge ratsu“, mõlemad Eesti Keele Sihtasutuselt), lisaks on ta kirjutanud mitmeid näidendeid („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt.)
==Tunnustused==
| |||