Mehhiko: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mehhiko''', ametlikult ('''Mehhiko Ühendriigid''') on [[föderaalne konstitutsiooniline vabariik]] [[Kesk-Ameerika]]s. Mehhiko asub [[Ameerika Ühendriikide]] lõunakaldal, piirnedes lõunas [[Guatemala]]ga ja kagus [[Belize]]´ga. Ulatudes Vaiksest ookeanist Kariibi mereni, on Mehhiko maa-alalt suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmaareenil tuntud eelkõige ligemale 3000 aastase põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest ([[Asteegid]], [[Olmeegid]], [[Tolteegid]], [[Mixteegid]], [[Zapoteegid]], [[Maiad]]), on [[Mehhiko]]l kõneleda oma suurejooneline lugu olulise kaubateena [[Hispaania]] impeeriumis. [[Mehhiko föderatsioon]] koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast [[Mexico City]] Föderatiivsest Ringkonnast.

 

Riigi mandriosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri lõunaosas]]. Ta piirneb põhjas [[USA]]-ga ning lõunas ([[Yucatáni poolsaar]]el) [[Guatemala]] ja [[Belize]]ga. Läänes piirneb riik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[California laht|California lahega]], idas [[Atlandi ookean]]ist välja sopistunud [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ja [[Kariibi meri|Kariibi merega]].

 

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas [[Revillagigedo saared]] ([[Socorro saar]], [[Clarióni saar]], [[San Benedicto saar]], [[Roca Partida saar]]) ja [[Maríase saared]] Vaikses Ookeanis, [[Guadalupe saar]], [[Cedrose saar]], [[Ángel de la Guarda saar]], [[Coronado saared]], [[Rocas Alijos]], [[Tiburóni saar]], [[Carmeni saar]] [[California poolsaar]]e ja [[Sonora]] ranniku lähedal ning [[Ciudad del Carmen]], [[Cozumel]], [[Mujerese saar]] ja [[Alacranes]] Atlandi ookeani basseinis.

 

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, nagu ''mexicano'' ('mehhiklane') ja ''mexicanismo'' ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'<ref>[http://buscon.rae.es/draeI/SrvltConsulta?TIPO_BUS=3&LEMA=mexicanismo Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik]</ref>) soovitatakse [[hispaania keel]]es kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja enamikus hispaaniakeelsetest Ladina-Ameerika maadest<ref>[http://buscon.rae.es/dpdI/SrvltConsulta?lema=m%E9xico Hispaania Kuningliku Akadeemia raskete sõnade sõnastik]</ref>. Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine (''Méjico'', ''mejicano''), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud<ref>[http://buscon.rae.es/dpdI/SrvltConsulta?lema=m%E9xico Hispaania Kuningliku Akadeemia raskete sõnade sõnastik]</ref>. Mehhiklased peavad uue kirjaviisi kasutamist neis sõnades solvavaks{{lisa viide}}.

 

[[Pilt:México relieve.png|pisi|Mehhiko füüsiline kaart]]

[[Pilt:Pico Orizaba1.jpg|pisi|[[Citlaltépetl]]i vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi]]

[[Pilt:Barranca del cobre 2.jpg|pisi|[[Barranca del Cobre]] [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]], osa [[Lääne-Sierra Madre]]st]]

[[Mehhiko kiltmaa]] ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud [[rannamadalik]]ud, kus leidub [[soo|soid]], [[laguun]]e ja [[liivavall]]e.

 

Mehhiko suurimaks [[järv]]eks on 1080 km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise [[linn]]a [[Guadalajara]] läheduses.

 

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – [[Mehhiko kiltmaa]], mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat [[mäestik]]ku: [[Lääne-Sierra-Madre]] ja [[Ida-Sierra-Madre]]. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed [[mäeahelik]]ud ja [[vulkaan]]id, on maapind jälle kõrgem. [[Veracruz]]i ja [[Puebla]] linnade vahel asub [[Orizaba mägi|Orizaba vulkaan]], mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

 

Mehhiko [[kliima]] ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[vihmametsi]]. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nime ''tierra caliente'' (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nime ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võivad maksimaalsed õhutemperatuurid olla kohati üle 45°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ning kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.

 

{|

|- valign="top"