Redaktsioon: 15. jaanuar 2015, kell 00:44 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust P →‎Haridus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2015, kell 00:46 redigeeri eemalda Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Orelit õppis Kõrvits [[Hugo Lepnurm]]e juures, koori- ja orkestrijuhtimist [[Tuudur Vettik]]u ja [[Otto Roots]]i juures. Juba 1935. a sooritas ta konsistooriumi juures köster-organisti eksami ja töötas [[Koeru ~~kirikus~~kogudus]]es köster-organistina. 1938. a lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast [[Tallinna Toompea Kaarli ~~koguduse~~kogudus]]e köster-organistiks (tööle kinnitatud 1. veebruaril 1939). Sel kohal oli ta kuni 1940. a detsembri sundmobilisatsioonini. Pärast sõda töötas H. Kõrvits Kunstide Valitsuses, [[Eesti Raadio]]s, [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is jm. 1952. a lõpetas ta konservatooriumi veel muusikateaduse alal (juhendaja [[Artur Vahter]]). =Looming= Ajavahemikul 1992-981998 kirjutas H. Kõrvits 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise, samuti vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas helilooja ise laule "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve", mis Kirikumuusika Liit 1998. a ka ära trükkis. Lisaks nendele on ta loonud veel mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ja 1992. a abikaasa mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Sellele lisandusid veel 7 soololaulu, mis on käsikirjas. "Üksnes Jumala juures on mu hing vait" on kirjutatud 11. juunil 1996 ja pühendatud Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks. Nendel aastatel kirjutas H. Kõrvits ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas.

Harri Kõrvits: erinevus redaktsioonide vahel