Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
71. rida:
Poola-Leedu võimualadel toimus aastatel [[1583]]–[[1625]] suurem mõisade ümberjagamine ning ka ülejäänud [[Eesti linnuste loend|Lõuna-Eesti–]] ja [[Läti linnuste loend|Põhja-Lätimaal]] asuvad linnused ([[Dünamünde ordulinnus|Dünamünde]], [[Ādaži ordulinnus|Ādaži]], [[Lemsalu piiskopilinnus|Lemsalu]], [[Rauna piiskopilinnus|Rauna]], [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]], [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]], [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]], [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Dünaburgi ordulinnus|Dünaburgi]], [[Cesvaine piiskopilinnus|Cesvaine]], [[Smiltene piiskopilinnus|Smiltene]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus|Helme]], [[Nītaure ordulinnus|Nītaure]], [[Ergli vasallilinnus|Ergli]], [[Mālpilsi ordulinnus|Mālpilsi]], [[Zaube ordulinnus|Zaube]], [[Suntaži piiskopilinnus|Suntaži]], [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]] ja [[Sigulda ordulinnus|Sigulda linnused]]) jaotati staarostkondade vahel. Selleks, et vallutatud aladel saksa [[feodaal]]ide mõjuvõimu vähendada, riigistati üle 70% nende maavaldustest. Riigimõisad ehk poolapäraselt ''folvargid'' jaotati [[staarostkond]]adeks keskusega [[linnus]]tes. Tänapäeva Eesti aladele jäi neid üheksa (Helme, Karksi, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tartu, Vastseliina ja Viljandi). Tänapäeva Läti aladele aga jäi üksteist staarostkonda.
Liivimaa lõimiseks oma Poola-Leedu kuningriigiga jagati Liivimaa võimu, et see oleks paremini kontrollitav ning 1589. aastal võeti vastu "[[Ordinatio Livoniae]] I", millega kehtestati staarostiteks ainult poolakad ja leedulased ja linnad said [[Magdeburgi õigus]]e. 1598. aastal võeti vastu "Ordinatio Livoniae II", millega võrdsustati [[baltisakslased]], poolakate ja leedulastega ning 1598. aastal jagati Liivimaa Cēsise, Tartu ja Pärnu vojevoodkonnaks.
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}
| |||