Börs: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 43 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
booooooooooooooooooooooooo
2. rida:
[[Pilt:Boerse_01_KMJ.jpg|thumb|Kursitabloo [[Hamburgi börs]]il]]
 
==boooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo==
'''Börs''' on [[organiseeritud turg]] [[väärtpaber]]itega ([[aktsia]]tega, [[võlakiri|võlakirjadega]], [[derivatiiv]]ide jne) või teatud [[kaup]]adega ([[börsikaup]]adega), näiteks [[metall]]ide ja teiste [[tooraine]]tega, ning nende [[derivatiiv]]idega [[kauplemine|kauplemiseks]].
 
[[Börsikurss|Börsihinnad]] kujunevad vastavalt [[pakkumine|pakkumise]] ja [[nõudlus]]e vahekorrale. Kui teatud [[alusvara]] suhtes on ostuhuvi suurem kui müügihuvi, siis alusvara hind tõuseb niikaua, kuni pakkumine ja nõudlus saavutavad tasakaalu.
 
Börsil tehingute sooritajaid nimetatakse [[investor]]iteks ja [[kaupleja]]teks ehk spekulantideks. Nad ei saa teha tehinguid otse börsil, vaid peavad selleks kasutama vahendajat, keda nimetatakse [[börsimaakler]]iks.
 
==Börside liigid==
Börside ajalooliselt esimene liik on [[kaubabörs]]id, kus kaubeldavaks alusvaraks olid algselt peamiselt mitmesugused [[põllumajandussaadused]]. Vajadus börsi järele tulenes sellest, et nii said tootjad kindlustada end ootamatute hinnamuutuste vastu turul. Selleks ostsid nad [[futuur]]iks nimetatava lepingu, mis nägi ette, et nad saavad lepingus kokkulepitud ajal müüa kindla koguse toodangut varem kindlaks määratud hinnaga. Ka toorainete ostjad said end ootamatu hinnatõusu vastu futuuridega kaitsta. Tänaseks on hinnakõikumiste vastu kindlustamine jäänud kõigest üheks osaks futuuritehingutest. Suurem osa futuuritehingute käibest tuleb spekulatiivsetest tehingutest, mille eesmärgiks on alusvara hinnakõikumistest kasu saada.