Erinevus lehekülje "Vooremaa maastikukaitseala" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 80.235.7.180 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kyng.)
'''Vooremaa maastikukaitseala''' asub peamiselt [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]], osaliselt külgneblõunaservas ka [[Tartu maakond|Tartu maakonnagaTartumaal]].
[[Pilt:Vooremaa11.JPG|pisi|450px|[[Voor]] [[Saadjärv]]e ja [[Soitsjärv]]e vahel Vooremaa maastikukaitsealal.]]
'''Vooremaa maastikukaitseala''' asub peamiselt [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]], osaliselt külgneb ka [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]].
 
Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku [[maastik]]u poolest. Siin asub Eesti suurim [[voorestik]]. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks [[Ida-Euroopa]] [[lauskmaa]]l. Vooremaa on ka üks [[kalevipoeg|Kalevipoja]] lugude tekkimise ja leviku südameid.
 
[[Pilt:Vooremaa11.JPG|pisi|450px|[[Voor]] [[Saadjärv]]eElistvere ja [[Soitsjärvjärv]]eest vahellõunas Vooremaa maastikukaitsealal.]]
 
==Kaitseala asukoht==
Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal [[Palamuse vald|Palamuse]] ja [[Tabivere vald|Tabivere vallas]] ja [[Tartumaa]]l [[Tartu vald|Tartu vallas]]. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon [[Pandivere]]st lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vastavalt kaitse-eeskirjale asub eespool nimetatud ala Jõgeva maakonnas Palamuse vallas [[Praaklima]], [[Mullavere]], [[Sudiste]], [[Nava (Palamuse)|Nava]], [[Ehavere]], [[Pikkjärve]], [[Luua]] ja [[Kaiavere]] külas; Tabivere vallas [[Tormi]], [[Elistvere]], [[Kaiavere]], [[Juula (Tabivere)|Juula]], [[Otslava]], [[Kõrgenduse]], [[Lilu]], [[Vahi]], [[Õvanurme]], [[Voldi]], [[Kärksi]], [[Pataste]], [[Reinu (Tabivere)|Reinu]], ja [[Raigastvere]] külas janing [[Tabivere]] alevikus; Tartu maakonnas Tartu vallas [[Soitsjärve]], [[Äksi]], [[Saadjärve]], [[Puhtaleiva]], [[Kukulinna]], [[Salu (Tartu)|Salu]] ja [[Igavere (Tartu)|Igavere]] külas.
 
==Moodustamine==
==Õigusakt, millega ala moodustati ja põhjendus==
Vooremaa maastikukaitseala moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] 4. veebruari [[1964]]. aasta määruse nr 56 «"Maastikuliste keelualade, objektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmise kohta»" baasil. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest. Maastikuala hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9882-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 4–8 km.
 
==Kaitse-eeskiri==
Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri võeti vastu Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006.a määrusega nr 245. Kaitseala valitsejaks on nimetatud määrusega Tartu maakonnas [[Keskkonnaministeerium]]i Tartumaa keskkonnateenistus ja Jõgeva maakonnas Jõgevamaa keskkonnateenistus.
 
Piiranguvööndis on lubatud: majandustegevus, jahipidamine, ehitise püstitamine ja uuendusraie. Piiranguvööndis on keelatud: [[energiapuistu]]te rajamine, [[maavara]] kaevandamine, [[biotsiid]]i ja [[taimekaitsevahend]]i kasutamine üleujutatavatel aladel ja külmunud [[pinnas]]el, [[metsamaa]]l ning looduslikul [[rohumaa]]l ja [[soomets|soo-]] ja [[soovikumets]]ades puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Peale lubatud ja keelatud tegevuste on poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[niitmine]], [[karjatamine]], puu- ja põõsarinde harvendamine ning puistu [[raadamine]], samuti on järvevaadete avamiseks on vajalikud puu- ja põõsarinde raied ning puistu raadamine.
 
==Kaitstavad loodusväärtused==
==Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus==
Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 [[park]]i, 5 puud ja puudekogumikku, 1 [[arboreetum]] ja 4 [[rändrahn]]u. Enamik parke on rajatud 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on [[Saare park|Saare]], korrastatuimad [[Kuremaa park|Kuremaa]] ja [[Luua park]]. [[Elistvere park|Elistvere pargi]] baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks.
 
Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud [[künnis]]tena (nõlvade kalle alla 10º) ja [[seljak]]utena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid ([[oos]]id, [[mõhn]]ad, [[org|orud]]) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Kui teistes maailma voorestikes on voored enamasti pikkusega alla 2 km, ja kõrgusega 20–40 m, siis Saadjärve voorestikus on ligikaudu 100 voort, mille pikkus enamasti 2,5–5 km ja laius 0,5–0,8 km ning kõrgus 20–40 m.
 
Vooremaa põhjaosas paikneb tema kõrgeim – [[Laiuse voor]], 144 m kõrgusel merepinnast, 60 m üle ümbritseva madaliku. Laiuse voor on nagu Vooremaa peatelg, millest kirde ja edela poole jäävad mitmekordsete ahelikena väiksemad ja madalamad voored. Läänes ja edelas piirneb Vooremaa Kesk- Eesti [[moreen]]tasandiku ning soise ja metsase [[Võrtsjärv]]e nõoga.
 
Suurt maastikulist ja maakasutuslikku vaheldust pakub [[Ehavere oosistik]] kui liiva-kruusa vallistik, mis paikneb voorte suhtes põigiti ning on omapäraseks "metsavööndiks" põllumajandusmaastikus. Prossa-Pikkjärve ja [[Saadjärv]]e vahemikku jäävad kõrged, ilmekad, sümmeetrilised [[komeetvoored]] (Raigastvere, Nava, Praaklima, Saadjärve). See on nagu Vooremaa "selgroog", kus põllustatud voored vahelduvad piklike järvedega. Vooremaa maastiku säilitamise üldpõhimõtete seisukohalt on oluline säilitada välja kujunenud üldilme – põllustatud alade vaheldumine voorte vahel paiknevate metsasiilude ja poollooduslike kooslustega, sh. väheste heina-ja karjamaadega, samuti ajalooliselt kujunenud asustus ja teedevõrk.
 
==Järved==
[[Pilt:Harilik pilliroog saadjärvel.jpg|pisi|[[Harilik pilliroog]] Saadjärvel.]]
Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa – ala Saadjärve lõunatipust kuni [[Prossa]] ja [[Pikkjärv]]e põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Nagu juba eespool öeldud, pole selline järvederohke voorestik mitte tüüpiline, vaid võrdlemisi ainulaadne nähtus. Sellepärast on järvede rohkus üks Vooremaa suuremaid väärtusi.
 
Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8kaheksa: [[Saadjärv]], [[Kaiavere järv]], [[Soitsjärv]], [[Elistvere järv]], [[Raigastvere järv]], [[Kaarepere Pikkjärv|Pikkjärv]], [[Prossa järv]] ja [[Ilmjärv (Nava)|Ilmjärv]]. Jääaja lõppedes oli Vooremaal järvi tunduvalt rohkem kui tänapäeval. Enamik järvi on nüüdisajaks kinni kasvanud ja nende aset täidavad kuni 6 m paksuse turbalasundiga sood. Kõik praegused Vooremaa järved on jääaegsete suurte veekogude jäänukid sügavamates voortevahelistes vagumustes. Vooremaa järved moodustavad omaette voorejärvede rühma. Neile on iseloomulik, nagu voortelegi, loode-kagusuunaline piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja põhjareljeef ning ühtlaselt süvenev järvenõgu. Alles jäänud järved on madalad või keskmise sügavusega välja arvatud Saadjärv.
 
Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere – moodustavad omaette nn. Saadjärve järvede grupi. Järved paiknevad siin lähestikku, naaberjärvi eraldab üksteisest vaid üks-kaks voort. Neist loode pool, kaitseala põhjaosas, on lähestikku veel kaks järve – Prossa ja Pikkjärv. Nende kahe järvedegrupi vahel, Vooremaad kirdest edelasse läbivas orus asub väike Ilmjärv. Vooremaa järved kuuluvad [[Emajõe vesikond]]a, ning olles kõik äravoolu- või läbivoolujärved, saadavad oma vett sinna [[Amme jõgi|Amme]] ja [[Laeva jõgi|Laeva jõe]] kaudu. Suurimad jõed Vooremaal on [[Pedja jõgi|Pedja]] ning Amme.
Anonüümne kasutaja