Erinevus lehekülje "Saadjärve linnamägi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[Pilt:Linnus "Kalevipoja säng".JPG|pisi|Saadjärve linnamägi]]
 
'''Saadjärve linnamägi''' on [[Kalevipoja sängsängi tüüpi linnus|Kalevipoja sängi]]e tüüpi linnamägi, mis asub [[Saadjärve mõis|Saadjärve mõisasüdamest]]ast 2 kilomeetrit idas [[Salu (Tartu)|Salu]] küla lähedal, [[Soitsjärve]] külas. Linnamäge nimetatakse ka Kalevipoja sängiks.
 
==Kirjeldus==
 
Linnamäe suhteline kõrgus on 33,5 meetrit. Ovaalse kujuga õueala mõlemas, loode ja kagupoolses otsas on otsavallid ja kraavid. Loodevalli kõrgus on välisjalamilt 5,7 m, siseküljelt 2,5 m. Vall pöördub kaarjalt linnuse lääneservale, jätkudes 0,6 m kõrguse äärevallina. Samamoodi pöördub kaguvall 0.,8 m kõrguselt idaservale. Kaguvalli kõrgus välisküljelt on 6 m ja siseküljelt 0,8 m kõrge.
 
1953. aastal tehti linnuses proovikaevamised ning 1984. aastal põhjalikumad kaevetööd. Selliste päästekaevamiste käigus läbiviidud uuringute käigusKaevamistel tuli päevavalgele mitmeid põlengukihte. Linnuse põhiline kasutusaeg oli 7.–11. sajandil.<ref>{{kultuurimälestis|ID=12998}}</ref>
 
==EhitusjärgudAsustusjärgud==
Linnuse kasutamise võib jagada nelja asustusjärku.
===Esimene asustusjärk===
Varasemad asustusjäljed on ajaarvamise vahetuse tõenäoliselt veel nõrgalt kindlustatud pelgupaiklinnusest.
 
Varasemad asustusjäljed onpärinevad ajaarvamise vahetusevahetusest, mil tegu oli tõenäoliselt veel nõrgalt kindlustatud pelgupaiklinnusestpelgupaiklinnusega.
===Teine asustusjärk===
Teine asustusaeg ja intensiivsem asustusperiood kääb 7.-11. sajandisse. Sellel perioodil on linnus korduvalt hävinud ja ülesehitatud. Kindlustustööd piirdusid vaid sisetäidiseta palktarandid.
 
Teine asustusaeg ja intensiivsem asustusperiood kääbjääb 7.-11–11. sajandisse. Sellel perioodil on linnus korduvalt hävinud ja ülesehitatud. Kindlustustööd piirdusid vaid sisetäidiseta palktarandidpalktaranditega.
===Kolmas asustusjärk===
11. sajandil kaitseehitisi tugevdati juba tuntavalt. Hooviala ümbritseti kolmest küljest liivaga täidetud palktaranditega.
 
Kolmandal asustusjärgul 11. sajandil kaitseehitisi tugevdati jubakaitseehitisi tuntavalt. Hooviala ümbritseti kolmest küljest liivaga täidetud palktaranditega.
===Viimane asustusjärk===
 
Viimasel asustusjärgul 13. sajandilsajandi alguses põles linnus viimast korda, tõenäoliselt 1220. aasta röövretke ajal, kui sakslased 1220 a ristitiristisid 300 inimest.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
{{koord}}
 
[[Kategooria:Eesti linnused]]
Anonüümne kasutaja