Sarapuupähkel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud de:Haselnuss (strong connection between (2) et:Sarapuupähkel and de:Noisette) |
andmete uuendamine |
||
14. rida:
== Pähklitoodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
Kolmveerand maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest [[Türgi]] [[farm]]idest [[Must meri|Musta mere]] lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb [[Itaalia]]st, [[Hispaania]]st, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Iraan]]ist ja [[Kaukaasia]]st.▼
Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta. Pähkli massist moodustab koor keskmiselt 54%.<ref name="fao"/>▼
Sarapuupähklid on väärtuslikud suure [[rasv]]asisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus [[polüküllastumata rasvhapped]]. [[Lipiidid]]e rohkuse ja koostise eripära tõttu saab pähklitest pressida hinnalist [[õli]].<ref name=lk76>Ann Marvet. "Eesti puud 2", lk. 76</ref>▼
[[Valgud|Valke]] on pähklis samuti palju: tuumade kaalust 15–18%. [[Aminohape|Aminohappelise]] koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad [[taimetoitlus|taimetoitlastele]]. Pähkel ei tundu sööjale magusana, ent sellegipoolest sisaldavad pähklid kuni 10% [[süsivesik]]uid. Seevastu [[vesi|vett]] on pähklites vähe.<ref name=lk76/>▼
Kõik see kokku muudab sarapuupähklid väikesteks energiapommideks: 100 g puhastatud pähkleid annab 600–660 kcal. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid [[B-vitamiin]]e kui rasvlahustuvaid ehk [[E-vitamiin]]e. [[Mikroelement]]idest saab pähklitest [[kaalium]]i, [[fosfor]]it, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a ja [[vask]]e.<ref name=lk76/>▼
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad
! Riik !! Toodang, <br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>%
|-
| {{PisiLipp|Türgi}} ||
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} ||
|-
| {{PisiLipp|
|-
| {{PisiLipp|
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} ||
|-
| {{PisiLipp|Gruusia}} ||
|-
| {{PisiLipp|
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} ||
|-
| {{PisiLipp|
|-
| {{PisiLipp|
|-
| '''Maailm kokku''' || '''
|-
|colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang
|-
|colspan="3" |** – mitteametlik väärtus
|}
▲Kolmveerand maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest [[Türgi]] [[farm]]idest [[Must meri|Musta mere]] lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb [[Itaalia]]st, [[Hispaania]]st, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Iraan]]ist ja [[Kaukaasia]]st.
▲Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta. Pähkli massist moodustab koor keskmiselt 54%.
▲Sarapuupähklid on väärtuslikud suure [[rasv]]asisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus [[polüküllastumata rasvhapped]]. [[Lipiidid]]e rohkuse ja koostise eripära tõttu saab pähklitest pressida hinnalist [[õli]].<ref name=lk76>Ann Marvet. "Eesti puud 2", lk. 76</ref>
▲[[Valgud|Valke]] on pähklis samuti palju: tuumade kaalust 15–18%. [[Aminohape|Aminohappelise]] koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad [[taimetoitlus|taimetoitlastele]]. Pähkel ei tundu sööjale magusana, ent sellegipoolest sisaldavad pähklid kuni 10% [[süsivesik]]uid. Seevastu [[vesi|vett]] on pähklites vähe.<ref name=lk76/>
▲Kõik see kokku muudab sarapuupähklid väikesteks energiapommideks: 100 g puhastatud pähkleid annab 600–660 kcal. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid [[B-vitamiin]]e kui rasvlahustuvaid ehk [[E-vitamiin]]e. [[Mikroelement]]idest saab pähklitest [[kaalium]]i, [[fosfor]]it, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a ja [[vask]]e.<ref name=lk76/>
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
| |||